Download (895Kb) - E-Ait

Kuigi artikli autori hinnangul pidanuks keskusel tööd ja tegemist jätkuma ka pärast Euroopa
Liiduga liitumist, kujunes reaalsus teistsuguseks.
Nimelt otsustas valitsus likvideerida alates 2006. aasta veebruarist Eesti Õiguskeele Keskus ja
muuta see Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja õiguskeele talituseks;
põhjenduseks halduskulude kokkuhoid ning tõlkimise töömahu vähenemine. Sellesisuline
uudis kuupäevaga 1.12.2005 Eesti Rahvusringhäälingu uudiste internetiportaalis teatab muu
hulgas, et keskuse kõigile kümnele koosseisulisele töötajale pakutakse võimalust edasi
töötada Justiitsministeeriumis. See tähendab, et kaks aastat pärast ELiga liitumist oli keskuse
töötajate arv veelgi vähenenud.
Alates 2009. aasta jaanuarist koondati Justiitsministeeriumis tõlkijad, terminoloogid ja
keelejuristid ning lõppes ka kohustus täiendada ESTERMi. Kultuurilehe Sirp rubriigis „Keele
infoleht” (28. XI 2008) küsitles Aili Künstler sel teemal Justiitsministeeriumi avalike suhete
talituse juhataja Ivi Papstelit. Intervjuust, mille pealkiri on „Mis saab ESTERMist”, selgub, et
õigustõlge on nihkumas avalikust sektorist erasektorisse. Järgnev on Papsteli vastus Künstleri
küsimusele, miks selline otsus tehti.
Õigusaktide tõlkimisega seonduvate ametikohtade koondamine ei tähenda seda, et
tõlkimine lõpetataks – seda lihtsalt jätkatakse teistel alustel. Muudatus on tingitud
sellest, et ministeerium soovib senisest enam keskenduda oma põhiülesannete
täitmisele. Tõlgete kvaliteedi saab säilitada ka siis, kui need erasektorist tellida.
Tõlgitud õigusaktile ei saa tugineda kui kehtivale. Kehtiv õigus on eestikeelne ja
sisaldub Riigi Teatajas. Selle üle, kas ja kuidas edaspidi õigusaktide
tõlketerminoloogiaga ESTERMi täiendada, käivad praegu läbirääkimised Eesti Keele
Instituudiga 4 .
Järgmisest aastast tellib justiitsministeerium õigusaktide tõlked erasektorist
riigihanke reeglite kohaselt ning võrreldavate pakkumiste alusel lähtuvalt turuhinnast.
Alates 2010. aastast on aga kavas õigusaktide tõlkeid hakata tellima vandetõlkidelt,
kes kõik on läbinud vandetõlgieksami, mille käigus kontrollitakse tõlkeoskuste kõrval
ka juriidika üldteadmisi.
Seda alapeatükki lugedes võib tekkida mulje, et õigustõlge õitses ning oli hästi
organiseeritud just õigustõlkekeskuse (hilisema õiguskeelekeskuse) ajal ning mõni aeg pärast
selle hääbumist hakati kirjutama välislepingute uuesti tõlkimise vajadusest, kritiseerima
4 Eesti Keele Instituudi veebilehel sisalduva informatsiooni kohaselt on EKI terminoloogia osakonna
üks ülesannetest ESTERMi haldamine. http://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/106.html (vaadatud
23.3.2012)
30