Download (895Kb) - E-Ait

lühike ja täpne termin (nt asukohariik). Samamoodi on paljudele võõrsõnadele nüüdseks
leitud sobivamad vasted omasõnade hulgast (rekvireerimine > sundvõõrandamine).
Kordustõlgete terminid on ühtlustatud teiste sama temaatikat käsitlevate Eestis kehtivate
õigusaktide terminikasutusega.
Kõige rohkem on kordustõlgetes tehtud keelelisi parandusi, mille tulemusena on esmatõlke
sageli raskesti mõistetav tekst kordustõlkes lühem, selgem ja paremini arusaadav. Valdav
enamik keelelisi parandusi on põhjendatavad „Eesti keele käsiraamatus” kui normitud
kirjakeelt selgitavas väljaandes sisalduvaga. Sellele allikale lisanduvad spetsiaalselt
õigusaktide koostajaile mõeldud väljaanded „Ametniku keelekäsiraamat” ning „Õigus ja
keel”. Kordustõlgetes on ära parandatud nii ilmsed vead (nt ühildumine, ortograafia) kui ka
järgitud keelekorraldajate soovitusi. Välditud on kantseliiti (nt A omab õigust > A-­‐l on õigus;
ei kuulu kontrollimisele > ei kontrollita) ning vähendatud nominaalstiili. Nii lause kui ka fraasi
tasandil on kordustõlked palju ökonoomsemad ja selgemalt seostatud. Kordustõlgetes
järgitakse ametikeelele esitatavaid nõudeid ja soovitusi.
Keelekasutuse silumisest olulisem on õigusteksti puhul kahtlemata sisuline täpsus; teksti
raskesti mõistetavus on kergem viga kui valesti mõistetavus. Esmatõlgetes esines valetõlkeid
(ühekordne > ühepoolne), vastupidist tähendust (kavatsus saada osaliseks > kavatsus mitte
saada osalisriigiks), olulise tingimuse edastamata jätmist, nüansilisi erinevusi, loogikavigu,
vale terminikasutust (kehtetu > tühine) jm. Esmatõlkeid algtekstidega võrreldes ilmnenud
sisuvead on kordustõlgetes ära parandatud.
Viimase kategooria alla paigutati muud parandused, mis esmatõlgete puhul silma jäid. Selles
kategoorias toodi näiteid esmatõlgete põhjendamatust paljusõnalisusest, mis koormab teksti
ning raskendab lause mõtte kiiret ülesleidmist. Tarbetu täpsustamine (nt see riik võib sellist
nõusolekut väljendada) on kordustõlgetest välja toimetatud.
Seostades uurimistulemusi kordustõlke hüpoteesiga, võib küll öelda, et esmatõlked on
vananenud ning et kordustõlked on mitmest aspektist vaadatuna, st uuritud kategooriate
raames paremad ehk selgemad ja arusaadavamad kui esmatõlked, kuid keerulisem on lugu
väitega, et see paremus viitab ühtlasi lähtetekstikesksusele ja võõrapärastavale
tõlkestrateegiale. Ilmselt ei saa õigustõlke puhul rääkida kodustavast ja võõrapärastavast
72