Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
põhjalikum töö tõlke ja originaali võrdlemisel ning ministeeriumidele tõlke keelelise <br />
toimetamise sõnaselge kohustuse panemine. Iga tõlget peaks toimetama kõrgharidusega <br />
eesti filoloog. Kas palgata koosseisuline keeletoimetaja või osta see teenus sisse, võiks jääda <br />
välislepingu sõlmimist ettevalmistanud ministeeriumi enda otsustada.” Seetõttu tegi <br />
Välisministeerium 2009. aastal uue (hetkel kehtiva) Riigi Teataja seaduse eelnõud <br />
kooskõlastades ettepaneku sõnastada eelnõuga kavandatud välissuhtlemisseaduse § 14 uus <br />
lõige 2 järgmiselt: „Välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeerium või <br />
Riigikantselei tagab, et Riigi Teatajas avaldatava välislepingu tõlke sisu vastab võõrkeelsele <br />
autentsele tekstile ja tõlke on toimetanud kõrgharidusega eesti filoloog.” Nagu nähtub <br />
kehtivast Riigi Teataja seadusest, siis seda ettepanekut arvesse ei võetud, kuna „see on <br />
mõnevõrra tehniline ja metoodiline küsimus ning selliseid üksikasju ei peaks seadus <br />
reguleerima” (Heinla 2012). Välisministeeriumi juriidilises osakonnas on hetkel tööl üks <br />
keeleekspert, kes toimetab kõike, mida asutusesiseselt vaja, Justiitsministeeriumis on kolm <br />
toimetajat (veebilehti vaadatud 17.3.2012). Enamikus ministeeriumides aga ei ole <br />
keeletoimetaja ametikohta. <br />
Teatud mõttes võib öelda, et seoses Eesti Õiguskeele Keskuse likvideerimisega 2006. aastal <br />
tekkis õigusaktide tõlkimises n-‐ö vaakum (Kolk 2012). Justiitsministeeriumis oli kuni 2009. <br />
aastani üks tõlkija, kes tõlkis välislepinguid, kuid olukord muutus 2010. aastal, mil jõustus <br />
uus Riigi Teataja seadus, millega muudeti 2001. aastal vastu võetud vandetõlgi seadust. <br />
Vandetõlgi seaduse § 2 lõike 1 järgi on vandetõlk „avalik-‐õigusliku ameti kandja, kellele riik <br />
on andnud õiguse kinnitada ametitunnistuses nimetatud ulatuses enda või mõne teise isiku <br />
tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning dokumendi ärakirja <br />
õigsust.” Vandetõlgi institutsioon kuulub Justiitsministeeriumi haldusalasse. Praeguseni on <br />
vandetõlgid lisaks dokumentide tõlkimisele ja kinnitamisele tegelenud peamiselt Eesti <br />
seaduste tõlkimisega inglise keelde. Kuid uue Riigi Teataja seaduse § 6 lõikes 3 sätestatakse, <br />
et „[v]andetõlgi pädevuses on: 1) seaduse tõlkimine võõrkeelde; 2) Riigi Teatajas avaldatava <br />
välislepingu tõlkimine eesti keelde” ning §-‐ga 38 muudetakse vastavalt ka <br />
välissuhtlemisseaduse § 14, mille senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse <br />
lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Riigi Teatajas avaldatava välislepingu tõlkimise pädevus on <br />
vandetõlgil.” Need kaks sätet, Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 38, jõustuvad <br />
2014. aasta 1. jaanuaril. Riigi Teataja seaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et „[a]rvestades <br />
välislepingute tõlkimise terminoloogilisi ja korralduslikke erisusi (palju erialatermineid, mida <br />
32
Change language