Download (895Kb) - E-Ait

Tähenduse ning toimumisjärjekorra poolest on erinevad on ka ametisse määramine ja
ametisse asumine näites 2. Ka järgmises näites on probleemiks ajaline määratlus. Esmatõlke
fraas määratakse esinduse juhi saabumise kuupäevaks ja kellaajaks on kahetähenduslik: see
võib tähendada, et juhi saabumise ajaks on mingisugune (muu) kuupäev ja kellaaeg kindlaks
määratud või et volikirja esitamise kord on määratud täpselt samale kuupäevale ja kellaajale
kui esinduse juhi saabumine asukohariiki. Algtekstis ja kordustõlkes seisab aga, et aeg
määratakse tema saabumise ajast lähtuvalt, selle järgi. Näites 4 ei ole juttu esinduse juhtide
eesõigustest (nt osaline vabastus kohustusest tasuda makse), vaid järjestusest vastavalt au-­‐
ja teenistusastmele.
Konventsiooni esmatõlkes oli ka loogikavigu, mille üheks näiteks on näide 5, kus seisab, et
postipakis sisalduval saadetisel peab olema nähtav märge selle kohta, et see on
diplomaatiline saadetis. Märge on oluline, sest lõikele 4 eelnevas lõikes (art 27 lg 3)
sätestatakse, et diplomaatilist saadetist ei tohi avada ega kinni pidada. Mis kasu on siis
märkest saadetisel, mis on postipaki sees ega ole seega nähtav Siinkohal tuleks mainida, et
esmatõlke postipakk oli kordustõlkes läbivalt tõlgitud saadetiseks ja saadetis pakiks. Näites 6
on kaks sisuviga: esiteks ei ole soodustus sama, mis vabastus, teiseks on esmatõlkes kaduma
läinud mõte private servants who are in the sole employ of a diplomatic agent. Esmatõlge ei
esita tingimust, et koduabiline tohib töötada ainult diplomaatilise esindaja teenistuses ega
või töötada samal ajal kellegi teise alluvuses. Lõpetuseks ei ole sotsiaalhooldus sama, mis
sotsiaalkindlustus (näide 7), sest esimene viitab sotsiaalhoolekandele, mis on
„sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud
toimingute süsteem”, teine aga on „ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kes vanaduse,
haiguse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, tööpuuduse vm pärast on sissetuleku
kaotanud” (ÕL).
4.5 Muud parandused
Väljaandes „Õigus ja keel” (2000: 12–18) loetletakse seaduskeele tunnusjooni, millest üks on
lakoonilisuspõhimõte, mida „rikub paljusõnalisus, s.o kordamine ning liigsed sõnad ja laused.
Mida lühemalt on seaduse tekst esitatud, seda paremini võtavad ettekirjutusi vastu nende
täitjad. Üks peamisi selle põhimõtte rikkumisi on ületäpsustamine. See seisneb sõnade iga,
67