Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tõlkest samamoodi, nagu seda tehakse ilukirjanduses. Õigustõlge peab alati väga täpselt <br />
järgima algteksti ega või õigusakti sisu lugejale n-‐ö suupärasemaks teha, arusaadavaks küll, <br />
kuid seejuures mõtet moonutamata. Ka lähtetekstikesksus ei ole üheselt määratletav. Kuigi <br />
töö eesmärk ei olnud kontrollida kordustõlke hüpoteesi, võib öelda, et esmatõlked on <br />
sõnasõnalisemad ning originaalitruumad vormi poolest, järgides sageli ingliskeelse algteksti <br />
süntaksi ja vormistust. Kordustõlked seevastu on keeleliselt vabamad, kuid <br />
originaalitruumad sisu poolest, järgides täpsemini ja selgemini algteksti tähendust ja mõtet <br />
(nt on parandatud sisuvead ja keeleliselt raskesti mõistetavad kohad). <br />
Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et kokkuvõttes vastavad uued tõlked paremini <br />
keelekorraldajate soovitustele ning eesti seaduskeeles kehtivatele põhimõtetele. Sellest võib <br />
järeldada, et need on olnud olulised lähtekohad kordustõlgete tegijate jaoks. Kuivõrd <br />
kordustõlked on paljuski selgemad ja mõistetavamad, võib neid pidada selle poolest <br />
esmatõlgetest paremaks, mis ühtlasi toetab Õiguskeeles väljendatud arvamust uute tõlgete <br />
vajaduse kohta. Kordustõlgete vajalikkust kinnitab ka see, et tegelikkuses ei kasuta Riigi <br />
Teatajas avaldatud tõlkeid mitte ainult asjast huvituv kodanik, vaid ka kohtuasja uuriv jurist <br />
ja kohtunik (sellele asjaolule viitasid Parmas (2006) ja Saarmets (2007)). Samuti õigustab <br />
uute tõlgete tegemist kordustõlgetes tehtud paranduste suur maht, mille täpne <br />
kvantifitseerimine ei olnud küll käesoleva töö üks eesmärke, kuid mida töö autor kui esma-‐ <br />
ja kordustõlkeid põhjalikult võrrelnud uurija saab kinnitada. Paranduste klassifitseerimise <br />
kaudu on võimalik juhtida tähelepanu tüüpilisematele vigadele, mida välislepingute <br />
tõlkimisel tehakse, ning seega hõlbustada vigadest õppimist ja edaspidi paremate tõlgete <br />
tegemist. <br />
5.2 Järeldused ja arutelu <br />
Välislepingute tõlkimise teemat võiks käsitleda ka teistsuguse nurga alt, nt võrrelda eri <br />
ministeeriumides käibivat praktikat, selgitada välja, kas ja millistel tingimustel teevad tõlkeid <br />
ametnikud ise, millal tellitakse tõlge väljaspoolt, kuidas tagatakse tõlke kvaliteet ehk kas <br />
loodetakse tõlkebüroo pakutavale teenusele või vaadatakse tõlge sisuliselt üle ka asutuse <br />
sees. Lisaks mitmepoolsetele konventsioonidele, mis on olnud käesoleva uurimuse keskmes, <br />
73
Change language