Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
Download (895Kb) - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
aastal ning 1906. aasta tõlkest 2001. aastal. Niisiis on pigem tegu eri versioonidega eri <br />
lugejaskonnale, mis täiendavad üksteist (kõige viimase tõlke tegi tuntud lastekirjanduse <br />
tõlkija, eelviimast tõlget aga reklaamitakse kui klassikat ning rõhutatakse selle sobivust <br />
täiskasvanutele). Seetõttu võib järeldada, et kujutlus, nagu käiks aja kulgemisega kaasas alati <br />
selge ja ühesuunaline protsess, on lihtsustatud. <br />
Kordustõlke paremuse väitmisel tekib kohe ka küsimus, kuidas seda objektiivselt mõõta. <br />
Kordustõlke hüpotees ei ütle midagi selle kohta, mille poolest üks tõlge on teisest <br />
originaalitruum või mille alusel seda mõõtma peaks. Oma doktoritöös (kaitstud Edinburghi <br />
Ülikoolis 2011) püüab Sharon Deane sellele vastust leida ning pakub välja meetodi keelelise <br />
ja kultuurilise läheduse mõõtmiseks. Keelelise läheduse mõõtmiseks kasutab ka <br />
narratoloogiat ja stilistikat, abiks Halliday süsteemfunktsionaalne grammatika ning <br />
kultuurilise läheduse mõõtmiseks narratiivsust ja kultuurilise identiteedi vahendamist <br />
kordustõlke kaudu. Paloposki ja Koskinen (2004: 32–34) toovad välja ka asjaolu, et <br />
lähtetekstilähedus või -‐kaugus võib teksti eri tasanditel esineda samaaegselt, mistõttu on <br />
truudust raske üheselt määratleda. Lisaks rõhutavad nad subjektiivsust originaalitruuduse <br />
kindlaksmääramisel: tõlke originaalitruudus võib sõltuda sellest, kuivõrd see sarnaneb uurija <br />
enda tõlgendusega tekstist. Tõlgenduse muutumist kordustõlke tegemise põhjusena <br />
vaadeldakse lähemalt järgmises alapeatükis. <br />
Bermani väide, et esmatõlge on alati kodustav ning kordustõlge alati võõrapärastav, on <br />
probleemne just oma kategoorilisuse tõttu. Uurides Soome näitel kirjandusliku tõlke <br />
algustaastaid 1809–1850, leiavad Paloposki ja Koskinen (2004: 29), et kirjanduslikud <br />
esmatõlked olid tõepoolest sageli kodustavad. Selline n-‐ö kodustav arengufaas ei ole <br />
kirjanduse kujunemisel ebatavaline: Gideon Toury (1995: 132–133, viitavad Paloposki ja <br />
Koskinen 2004) on täheldanud, et sellises kontekstis kalduvad tõlked olema markeerimata <br />
(unmarked). Seega võib kordustõlke hüpotees kehtida kirjanduse kujunemise algjärgu, kuid <br />
mitte iga üksiku esmatõlke puhul. <br />
Kokkuvõttes leiavad kordustõlke hüpoteesi uurijad, et selle nähtuse puhul on tähtsad ka <br />
mitmed muud aspektid ning hüpotees ei kata piisavalt kogu valdkonda. Mitmed kordustõlke <br />
teemal kirjutanud uurijad nõustuvad, et seda nähtust oleks vaja süsteemsemalt uurida. <br />
9
Change language