Download (895Kb) - E-Ait

kohtuvõimule” (Liivoja 2009). Pedak kirjutab vastusartiklis, et eesõigus ja privileeg on
„ammused sünonüümid ning nende sisuline eristamine oleks meelevaldne” ning viitab
seejuures „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatule”. Sama on Pedaku järgi terminitega
immuniteet ja puutumatus. Kuigi eristatakse kehalist (inimese puhul ka isiku-­‐) ja
menetluslikku puutumatust, ei näe Pedak põhjust nende jaoks eri termineid tarvitada ning
viitab seadustele ja lepingutele, kus ei ole alati korratud mõlemat inglise terminit immunity
ja inviolability, mis on mõlemad kordustõlkes tõlgitud sõnaga puutumatus.
Samuti on argikeelsena kõlav hävitamine kordustõlkes muudetud täitemenetluseks, mis on
„Õigusleksikoni” (ÕL) järgi „kohtulahendite ja muude seaduses ettenähtud lahendite
täitmise menetlus” ning võõrsõnad rekvireerimine, legataar ja kommertsettevõte on
parandatud omasõnadeks sundvõõrandamine, annakusaaja ja äriühing. Parandatud on ka
sisuline erinevus maksu ja makse ning maksu ja lõivu vahel. ÕLi järgi on maks
„maksuseadusega (või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi
ja omavalitsuste avalik-­‐õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud /.../ rahaline kohustis”, mis võib olla otsene või kaudne, riiklik või
kohalik jne. Makse seevastu on „kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma”
ning riigilõiv „seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa õigustoimingute
tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest” (ÕL). Erinevad mõisted
on ka kohtuprotsess ja kohtuasi: protsess ehk kohtumenetlus on „kohtu tegevus tsiviil-­‐,
kriminaal-­‐ või haldusasja või põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel” ning kohtuasi
on „kohtule menetleda antud õigusega reguleeritav juhtum” (ÕL).
Üldiselt on mõlema konventsiooni puhul näha, et tekstid on üle vaadanud asjatundja ehk
antud juhul jurist. Õiguskeelealases kirjanduses (nagu ka käesolevas uurimuses) on korduvalt
toonitatud, et korrektne seadustekst valmib juristide ja keeleinimeste koostöös. Järgmine
kategooria kajastabki keelelisi parandusi kordustõlgetes.
4.3 Keelelised parandused
Keeleparandusi oli mõlemas konventsioonis tehtud rohkem kui muid parandusi kokku.
Valdav enamik neist on teinud lause mõtte kergemini haaratavaks, kuid oli ka parandusi,
45