Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
15<br />
olenemata valitsuste pingutustest suunata elanikke kasutama e-teenuseid (Ebbers &<br />
Pieterson & Noorman, 2008).<br />
1.1.2 E-teenuste temaatika Eesti infopoliitika ja -strateegia dokumentides<br />
Eesti riigi infopoliitika algus ulatub enam kui 13 aasta taha - 1998. aastal otsustas<br />
Riigikogu kiita heaks Vabariigi Valitsuse poolt koostatud Eesti infopoliitika<br />
põhialused. See oli esimene infopoliitika valdkonda reguleeriv dokument Eestis,<br />
milles sätestati efektiivse infoühiskonna kujundamise põhialused (Eesti infopoliitika<br />
ajalugu, s.d.). Vabariigi Valitsuse infopoliitilise tegevuse kõige üldisemaks<br />
eesmärgiks oli tänapäevase infoühiskonna ning sellele vastava kodanikele suunatud<br />
teenindava ja osavõtliku riigi kujundamine (Eesti infopoliitika põhialused, 1998).<br />
Üks keskseid sotsiaalseid küsimusi Eesti infopoliitika esimeses dokumendis oli<br />
kõikehaaravate infoteenustega seonduvate põhimõtete vastuvõtmine ning<br />
järkjärguline elluviimine, et kokkuvõttes tagada kõigile võrdne, geograafilisest<br />
asukohast sõltumatu ja mõistliku tasu eest juurdepääs sidevahenditele ning pidev ja<br />
kvaliteetne sideteenus (Eesti infopoliitika põhialused, 1998). Samas oli Eesti<br />
avaldanud soovi liituda Euroopa Liiduga, mis tähendas, et Eesti infopoliitikasse tuli<br />
hakata sisse põimima Euroopa Liidu infopoliitika põhimõtteid.<br />
Selleks ajaks, kui Eesti hakkas ellu viima „eEurope+“ infoühiskonna arendamise<br />
soovitusi, oli Eestis elektroonne tulumaksu deklareerimine olnud võimalik juba paar<br />
aastat. See näitab, et elektroonne tuludeklareerimise teenus ei sündinud puhtalt<br />
Euroopa Liidu nõuetest ja soovitustest, vaid Eesti riik tundis ise vastava teenuse<br />
vajalikkust ning suutis ka ise sellise lahenduseni jõuda (elektroonne tulude<br />
deklareerimine toimus Eestis esmakordselt 2000. aasta kevadel). Samas on Euroopa<br />
Liidu infopoliitika valdkonna arengu-ja tegevuskavad näinud ette teenuse pidevat<br />
laienemist ja jätkuvat arenemist selliselt, et saavutataks teenuse kõrgeim võimalik<br />
tasand (s.o proaktiivne tasand).<br />
2003. aastal kinnitati Eestis teine infopoliitika valdkonna dokument „Infopoliitika<br />
põhialused aastateks 2004-2006“. Selle dokumendi peamiseks eesmärgiks on<br />
infopoliitika ühtlustamine Euroopa Liidu põhimõtete ning rakendusmehhanismidega<br />
tulenevalt sellest, et 2004. aasta mais liitus Eesti Euroopa Liiduga. Dokumendis seati<br />
põhieesmärgiks e-teenuste juurutamine terves avalikus sektoris, sealhulgas nii
Change language