Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
17<br />
Huvi internetti ning muid infotehnoloogia võimalusi kasutada tekib siis, kui pakutakse<br />
selliseid teenuseid, mille tõttu inimene peab vajalikuks interneti kasutamine selgeks<br />
saada (Kalkun & Kalvet, 2002, lk 20). TNS Emori andmetel kasutas 2009. aastal<br />
Eestis 74% inimesest internetti - see näitab, et valdavalt on Eesti inimestel olemas<br />
motivatsioon interneti kasutamiseks (2009. aastal oli Eestis 6-74-aastaseid<br />
internetikasutajaid 861 000, 2010).<br />
Euroopa Liit on kehtestanud 12 e-teenust, mida valitsused peavad oma elanikele<br />
pakkuma, neist kõrgeimal ehk proaktiivsel tasemel on Eestis 10 e-teenust.<br />
Prioriteetsetest elanikele pakutavatest e-teenustest oli 2010. aastal Eestis vaid kaks<br />
valdkonda sellised, kus vastava asutusega ei saanud suhelda täiesti elektroonselt.<br />
Need on ehituslubade taotlemine ning osad sotsiaaltoetustega seotud teenused (nt<br />
töötu abiraha taotlemine ja õppelaenu taotlemine) (Digitizing Public Services in<br />
Europe: Putting ambition into action, 2010, lk 160). Teiste e-teenuste puhul,<br />
sealhulgas ka tulumaksu deklareerimine, on võimalik kasutada kõrgeimat e-teenuse<br />
taset ehk toimib proaktiivne tasand. Seega võib öelda, et Eesti riik on omalt poolt<br />
teinud palju pingutusi selle nimel, et inimestele pakutaks erinevaid e-teenuseid ning<br />
neil oleks motivatsiooni infotehnoloogiliste oskuse omandamiseks.<br />
1.2 Juurdepääs e-teenustele<br />
Selleks, et Eesti elanikud saaks riigi või KOV-i poolt pakutavaid e-teenuseid<br />
kasutada, peavad olema täidetud teatavad eeltingimused. Inimesel peab olema<br />
võimalus kasutada internetiühendusega arvutit, üldjuhul peab olema ka ID-kaart ning<br />
ID-kaardi lugeja. Lisaks nimetatud tehnilistele vahenditele on vaja ka oskusi arvuti ja<br />
interneti kasutamiseks ning mitte vähem tähtis ei ole ka inimese teadlikkus<br />
pakutavatest e-teenustest ning inimese soov neid teenuseid kasutada ehk motiveeritus.<br />
ID-kaart ja selle kaudu toimuv elektrooniline autentimine ja autoriseerimine on Eesti<br />
e-teenuste pakkumise seisukohast määrava tähtsusega. Ilma vastava taristuta ei oleks<br />
mitmed innovaatilised avalikud e-teenused võimalikud (näiteks e-valimised). Lisaks<br />
ID-kaardi isikut tõendava dokumendi funktsioonidele on sellel arenenud<br />
elektroonilised funktsioonid, võimaldades autentimist ja juriidiliselt siduvate
Change language