Download (1345Kb) - E-Ait

More documents

Recommendations

Info

50 Muu Arvuti on kahjulik 3% 8% Puudub vajadus ja huvi Puuduvad oskused 29% 35% Internetiühendus on kallis Arvuti on kallis 5% 6% Kodus ei ole arvutit 60% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Joonis 12. Interneti mittekasutajate põhjendused mitte kasutamiseks Interneti mittekasutajatest on üle 65 aastaseid 61% ning vanuses 55-64 eluaastat 31% vastanutest. Sotsiaal-majandusliku rolli järgi on enamik interneti mittekasutajaid pensionärid – 73%, töötajaid on 18% ning töötuid 5%. Ka 2007. aastal TNS Emori poolt läbi viidud avalike e-teenuste kasutamise alasest uuringust (Avalike e-teenuste kasutamine, 2007) selgus, et interneti mittekasutajate puhul on valdavalt tegemist vanemate inimestega – enamik 65-74 aastastest ei kasuta internetti ning 50-64 aastastest on mittekasutaja iga teine. Kusjuures interneti mittekasutamise põhjustena toodi siis välja arvuti kõrge hind, oskuste puudumine, interneti kõrge hind ning vajaduse ja huvi puudumine. Antud magistritöö puhul vastati interneti mittekasutamise põhjusena vaid vähesel määral arvuti (6%) ja internetiühenduse kõrge hind (5%). Seega võrreldes 2007. aastal läbi viidud uuringuga ei ole enam peamiseks interneti mittekasutamise põhjuseks arvuti või interneti kallidus, kuid sarnaselt nimetatud uuringule on ka nüüd interneti mittekasutajate seas on rohkem vanemaid inimesi. Intervjueeritud inimestest 76% on alati esitanud tuludeklaratsiooni paberil ning 24% on teinud seda varem ka interneti vahendusel. Kusjuures 184st inimesest, kes ei ole varasemalt internetis deklareerinud 6 inimest ehk 2,5% ei olnud kuulnud internetis deklareerimise võimalusest. Ülejäänud 178 olid võimalusest kuulnud, kuid mitte kasutanud.
51 Neist, kes ei olnud internetis deklareerimise võimalusest varem midagi kuulnud, olid kõik vene keelt kõnelevad inimesed, 67% neist olid mehed ning 33% naised. Keskmine vanus 70 eluaastat, kusjuures kõige noorem neist 45 aastane ning kõige vanem 78 aastane. 67% kõigist, kes ei olnud internetis deklareerimise võimalusest kuulnud, olid pensionärid ning ülejäänud 33% töötud. 83% neist inimestest ei kasuta internetti üldse ning sellest tuleneb ilmselt ka teadmatus internetis deklareerimise võimaluse kohta. Haridustasemelt on neist 33% kõrgharidus ning ülejäänutel keskharidus. Varasemalt internetis deklareerinud inimeste põhjendused paberkandjal esitamisele Inimesi, kes on varasemalt tuludeklaratsiooni internetis esitanud oli 24%. Neist 33% tulid teenindusbüroosse seetõttu, et tekkisid probleemid (joonis 13). Näiteks tuli tuludeklaratsioonile teade, milles paluti lisadokumentide esitamist või tekkis vajadus juba kinnitatud deklaratsiooni parandada/muuta. Probleemide ilmnemise kohta vastati kommentaarina veel järgmist: Algusaastatel jäin tehnilistel põhjustel hätta, enam pole proovinud. Tegin internetis ära, aga hiljem selgus, et saan veel koolituskuludelt tagasi, seega tulin täpsustama, kas on võimalik veel parandada. Tahtsin juurde deklareerida peale seda, kui esitasin deklaratsiooni internetis juba ära. Järgnesid põhjused, et paberkandjal parandati varasemaid aastaid (14%), 14% esines probleeme arvuti või ID-kaardiga, seahulgas märgiti põhjusena ka ID-kaardi ja internetipanga paroolide kaotamist ning 14% inimestest vastasid, et on vajanud abi internetis deklareerimisel, seetõttu esitasid nüüd deklaratsiooni paberkandjal. 5% puhul oli põhjuseks see, et soovitakse esitada ühisdeklaratsiooni. 7% inimestest tõi põhjusena välja, et neil tekkis kahtlus, et teevad internetis midagi valesti. Esines ka probleeme, kus on pangakonto arestitud (4%). 12% tõid välja, et interneti kaudu ei õnnestunud esitada kõiki andmeid.
Page 1 and 2: Tallinna Ülikool Infoteaduste Inst
Page 3 and 4: 3 SUMMARY Title of this master thes
Page 5 and 6: 5 SISUKORD SUMMARY ................
Page 7 and 8: 7 SISSEJUHATUS Eesti on riik, kus o
Page 9 and 10: 9 leida uuringuid, mille uurimisain
Page 11 and 12: E-teenuste arendamine 11 (G2G). IKT
Page 13 and 14: 13 ligipääsu elektroonselt (eEuro
Page 15 and 16: 15 olenemata valitsuste pingutustes
Page 17 and 18: 17 Huvi internetti ning muid infote
Page 19 and 20: 19 Võrreldes Euroopa juhtivate e-v
Page 21 and 22: 21 1.2.2 E-teenuste kasutamise uuri
Page 23 and 24: 23 Interneti kasutajatest 83% on ka
Page 25 and 26: 25 gruppide vahel kui ka erinevate
Page 27 and 28: 27 2. TULUMAKSU DEKLAREERIMINE Käe
Page 29 and 30: 29 deklareerimisvorm valiti, kust s
Page 31 and 32: 31 Ikkagi jääb teatud hulk inimes
Page 33 and 34: 33 (maksusoodustuste) kohta, mille
Page 35 and 36: 35 esitada maksumärkide tellimise
Page 37 and 38: 37 2.5 Maksu-ja Tolliameti senised
Page 39 and 40: 39 keelsena ning need on kahes vers
Page 41 and 42: 41 vanus, elukoht, haridustase, kod
Page 43 and 44: 43 Küsitlusega laekunud andmete p
Page 45 and 46: 45 1,55% 1,53% 1,50% 2,33% 1,56% 2,
Page 47 and 48: 47 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30%
Page 49: 49 Lisaks olid intervjueeritud veel
Page 53 and 54: 53 Kodus puudub võimalus Interneti
Page 55 and 56: 55 Keeruline situatsioon on küll
Page 57 and 58: 57 sageduse kohta. Küsimusele peam
Page 59 and 60: 59 Vaja oleks eraldi koolitust FIE
Page 61 and 62: 61 on ilmselt rohkem levinud intern
Page 63 and 64: 63 (39%), noored, kellel on keeruli
Page 65 and 66: 65 Osad maksumaksjad on arvuti kas
Page 67 and 68: 67 kohe teada, kas ta peab tulumaks
Page 69 and 70: 69 uuenduste ees, kartus tervise ha
Page 71 and 72: 71 tajub ning mis seostuks tema isi
Page 73 and 74: 73 13. Eesti lairibastrateegia aast
Page 75 and 76: 75 39. Online availability of Publi
Page 77 and 78: 77 LISA 1. Eesti keelne ankeet- int
Page 79 and 80: 79 LISA 2. Vene keelne ankeet-inter
Page 81 and 82: 81 LISA 3. Töötajate küsimustik

Download (1345Kb) - E-Ait

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?