Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
Download (1345Kb) - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
25<br />
gruppide vahel kui ka erinevate riikide või mandrite vahel (Understanding the digital<br />
divide, 2001).<br />
Majandusliku ja sotsiaalse aspektina mõeldakse seda, et infoühiskond loob uusi<br />
elanikkonna polariseerumise viise, mis taasloovad sotsiaalset ja majanduslikku<br />
ebavõrdsust. Kõigil inimestel ei ole võimalust arvuti ja interneti ostmiseks ning<br />
seetõttu neil ei ole võimalik ka infoühiskonna hüvedest osa saada. Kultuurilise lõhe<br />
puhul mõeldakse seda, et erinevad kultuuri grupid ei tunneta üldse vajadust arvutit ja<br />
internetti kasutada, kuna nad ei näe selle kasutamisest tekkivat hüve enda jaoks.<br />
Digitaalse lõhe puhul võrreldakse neid, kellel on rahalisi vahendeid, tehnikat ja<br />
juurdepääs võrkudele ja kellel neid ei ole; neid, kellel on teadmisi ja seeläbi ka võimu<br />
ja kellel need puuduvad; neid, kes teadlikult tahavad osa saada digi-arengutest ja kes<br />
ei taha (Uverskaja, 2010) Seega digitaalse lõhe puhul mängivad rolli ligipääs,<br />
teadmised ja oskused ning motivatsioon.<br />
Teine digitaalse lõhe käsitlusviis tõlgendab digitaalse lõhena inimeste erinevat<br />
juurdepääsu internetile, selle kasutamisele ja kasutamise sagedusele. Eestis 2002.<br />
aastal läbi viidud uuringus selgus, et üks osa interneti mittekasutajad on 50-aastased ja<br />
vanemad, neid ei huvita peale nende igapäevase elu eriti miski, neil praktiliselt<br />
puudub suhe interneti ja arvutitega, nad kas ei näe, et internet võiks neile kuidagi<br />
kasulik olla või pole neil selle kasutamise järgi vajadust, nad eelistavad tarbida<br />
traditsioonilist meediat, nad on üldiselt vähem õppimisvõimelised ja suutlikud uusi<br />
asju meelde jätta, nad ei soovi oma harjumusi muuta. Teise peamise interneti<br />
mittekasutaja grupina toodi välja inimesed, kes on enamjaolt liht-või oskustöölised,<br />
kes ei vaja oma igapäevatöös arvutit, samas neist ainult pooled ei tunnista interneti<br />
kasulikkust ja ei ole valmis ka oma igapäevaseid rutiine muutma (Eesti infoühiskonna<br />
arengud alates 1990. aastatest, 2007).<br />
Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu infopoliitika valdkonna tegevuskavades ja<br />
dokumentides on ette nähtud tegevusi nii digitaalse lõhe ennetamiseks ühiskonnas aga<br />
ka selle ületamiseks, suurendades pidevalt nii AIP-de arvu aga ka arvutialaste<br />
koolituste läbiviimist täiskasvanud elanike seas.<br />
Mida peaks riik tegema selleks, et infoühiskond saaks areneda ning rohkemad<br />
inimesed hakkaksid kasutama infotehnoloogilisi võimalusi Viherä ja Nurmela<br />
analüüsisid infoühiskonna arengut kolmedimensioonilisel motivatsiooni, ligipääsu ja
Change language