Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

Mootori režiim võib olla erinev: kui lastihaardeseadis on raske, siis Tl0 Th0ja mootor peab töötamapidurirežiimis. See on pidurduslangetus. Eeldades, et Tl0 ThD, 0 on staatiline koormusmomentE D CTTs0 l021P0Kerge lastihaardeseadise puhul on Tl0 Th0ning hõõrdejõudude ületamiseks on vaja, et mootor töötaksmootorirežiimis. See on sundlangetus. Sel juhul kasuteguri mõiste ei oma füüsikalist sisu ning mootorimoment Ts 0 Tl 0 Th Ttj.Q DS T S RI KJL MN4O FHGNüüd on meil seosed koormuse võimaliku muutuse äärmuste jaoks — nimilastist tühijooksuni nii tõstekui langetuse korral. Koormusemuutus on seda suurem, mida kergem on lastihaardeseadis.Järgnevatelt joonistelt nähtub muuhulgas ka tõsteks ja langetuseks ajami erinevate tunnusjoontevajadus. See tingib erinevate, mittesümmeetriliste juhtimisskeemide valiku, erineva tõsteks jalangetuseks.Joon. 1.2.3. Koormusemuutuse piiridStaatiliste koormuste määramine on vajalik koormusdiagrammi(de) määramiseks ajamimootori valikul.Käivitusel ja pidurdusel tekib lisaks veel dünaamiline koormus. Tavaliselt on ette antud lastimaksimaalselt lubatav kiirendus a lub , mis mootori võllile taandatuna avaldub kuiUlub . See määrabkidünaamilise momendi väärtuseT J d dtJ.Väikese tõstekiiruse puhul (v < 2 m/s) on põhiline mootori enda inertsimoment. TavaliseltJYlubW W X dV(V[ ZJ mootor1, 2... 1, 6 ) .Suuremal kiirusel liikuvate masside inertsmomentide osa suureneb.1.2.2 Sõidu- ja pöördemehhanismi mootoridJoon. 1.2.4. Kraana sõidu- (veo-) ja pöördemehhanismi tüüpilised kinemaatilised skeemidRuumis horisontaalpinnal liikuva (kraana)mehhanismi staatiline koormusmoment- 10 -