Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

Orienteeruv mootori võimsus P suhtelisel lülituskestusel‚„1.3 Vaheajalise töörežiimiga (S3) mehhanismi mootori võimsuse valikKIRJANDUS1. Agur U., Laugis J. Elektriajamid. — Tallinn: Valgus, 1984. 312 lk.2. Kljutšev V. I., Terehov V. M. Elektroprivod i avtomatizatsija obštšepromõšlennõh mehanizmov. —Moskva: Energia, 1980. 360 s.3. Kapuntsov Ju. D., Jelissejev V. A., Iljašenko L. A. Elektrooborudovanije i elektroprivod promõšlennõhustanovok. — Moskva: Võsšaja škola, 1979. 359 s.4. Ajamitehnika. Praktilised rakendused. 1. osa. SEW reduktormootorajamid. Arvutusmeetodid ja näited.Välja antud 07/98. 124 lk.1.3.1 Esialgne valikElektrimootor peab olema valitud nii, et ta kestva talitluse vältel vaheajalises režiimis ei kuumeneks ülelubatava temperatuuri. See temperatuur sõltub isolatsiooniklassist:F-klassi isolatsioonil (sünteetiliste side- ja immutusainetega immutatud klaasriie) on see 155 °C,H-klassi isolatsioonil (räniorgaaniliste side- ja immutusainetega immutatud klaasriie) on see 180 °C.Teisest küljest peab mootor arendama käivitusel küllaldast momenti, et tagada vajalik kiirendus.Vajalikust suurema võimsusega mootor on kallim, tema kasutegur ja cos on halvemad. Liiga suurvõimsus võib põhjustada liiga suurt kiirendust, mis omakorda võib põhjustada lööke, suuremat kulumist,lasti raputamist või loksutamist, anumate paigaltnihkumist jne. jne.Mootori võimsuse valikuks on vaja esmalt määrata koormusmomendid. Nende arvutamine on eri tüüpimehhanismide korral erinev, nagu me juba veendusime.Koormusmomentide järgi koostatakse koormusdiagramm, selle järgi valitakse kataloogist ajamile sobivavõimsusega mootor. Valitud mootori õigsust kontrollitakse enamasti soojuslikult kas ekvivalentsetekadude, ekvivalentse voolu või ekvivalentse võimsuse meetodil. Igal juhul tuleb kontrollida mootorit kaülekoormatavuse seisukohalt.Tõste- ja transpordimasinatel on mootori võimsuse valikul põhiliselt kolm erinevat võimalust:1. Töötsükkel on teada, siirdeprotsesside osa on tühine (alla 5 %). Näiteks suhteliselt pikka teed sõitevkraanasild.2. Töötsükkel on teada, suure osa ajast toimub töö siirderežiimis ( tsiire/ ttsükkel0, 2 ... 0,3). Näiteksekskavaatori pöördemehhanism, mis paljudel juhtudel püsirežiimi ei tunnegi.3. Mehhanismi töötsükkel pole teada.€Kui töötsükkel on teada, on see otstarbekas väljendada koormusdiagrammina f (t). Selle järgimääratakse ekvivalentne koormusmoment T s ekv suhtelise lülituskestuse‚ (ka cdf – cyclic durationfactor, ED – equivalent duration, vene k.ƒ B – prodolžiteljnost vkljutšenija) juures.T sk d T sekvkus† on mehhanismi mootori võlli töökiirusk d — dünaamilist koormust arvestav tegur:k d = 1,1 ... 1,5, kusjuures on seda suurem, mida suurem on suhteline käivitusaegP… ,t / t .käivpüsireziim- 12 -