Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

1.2 Kraanamootorite koormusKIRJANDUS1. Kljutšev V. I., Terehov V. M. Elektroprivod i avtomatizatsija obštšepromõšlennõh mehanizmov. —Moskva: Energia, 1980. 360 s.2. Ajamitehnika. Praktilised rakendused. 1. osa. SEW reduktormootorajamid. Arvutusmeetodid ja näited.Välja antud 07/98. 124 lk.1.2.1 Tõstevintsi mootorKraana tõstemehhanismiks on tõstevints. Joonisel on kujutatud klassikalise tõstevintsi kinemaatilineskeem:Mootor paneb reduktori kaudupöörlema tõstetrumli. Lastitõstmiseks keritakse trosstrumlile, langetamiseks — trumliltmaha. Lastihaardeseadis onriputatud liikuva ploki külge, miskoos liikumatu plokiga moodustabpolüspasti ehk tali. Tõstetudlasti peab saama piduriga paigalhoida.Joon. 1.2.1. Tõstevintsikinemaatiline skeemKui jätta hõõrdejõud arvesse võtmata võib lasti tõstmiseks vajaliku pöördemomendi määrata järgmiselt:( G G0) DTl,2ii redpolkus G mg on lasti kaal, mille mass on m,G0 m0g – lastihaardeseadise kaal, mille mass ong = 9,81 m/s²,D – tõstetrumli läbimõõt,i , i – reduktori ja polüspasti ülekandearv redpolLasti tõstmiseks vajalik moment on aktiivne moment, mis mõjub alati langetuse suunas. Sellemomendi suurus sõltub tõstetava lasti suurusest kuid ei sõltu liikumissuunast. Seepärast, kui hõõrdumistmitte arvestada, töötab mootor tõstel mootorirežiimis, langetusel — pidurirežiimis.Tegelikkuses esinevad hõõrdejõud mis tekitavad reaktiivse momendi T h , mis alati takistab liikumistning muudab liikumissuuna muutumisel oma suunda (märki). Staatiline koormusmoment mootori võllilmoodustub nende kahe momendi algebralise summana.G 0 , Suhteliselt suure lasti tõstmisel võib hõõrdekadusid arvestada kasuteguriga.- 8 -