Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

2.4 Lifti juhtaparaate ja -lülitusiKIRJANDUST1. Kljutšev V. I., Terehov V. M. Elektroprivod i avtomatizatsija obštšepromõšlennõh mehanizmov. —Moskva: Energia, 1980. 360 s.2.4.1 AsendianduridLifti juhtimise üheks olulisemaks infoallikaks on asendiandurid.Lihtsaimaks neist on korruselüliti — eriline lifti juhtimiseks mõeldud kolmepositsiooniline ümberlüliti.Nagu nimi vihjab, on niisugune aparaat vajalik igal korrusel. Joonisel 2.4.1 on skemaatiliselt kujutatudkorruselüliti töö kui lift sõidab alt üles [1].Joon. 2.4.1. Korruselüliti kabiini asendimääramiseks: kas kabiin on korrusestmadalamal (vasakul), korrusel (keskel) võikorrusest kõrgemal (paremal)Korruselüliti hoova asendit muudab möödasõidul liftikabiini küljele kinnitatud lekaal (nimetatakse kasaan). Joonise kohaselt on korruselüliti hoob parempoolses asendis kui lift on korrusest madalamal(joonisel vasakul). Kuigipalju enne kabiini jõudmist korrusele satub korruselüliti hoova otsas olev rulllekaali vahele. Lekaali kõverus viib hoova keskasendisse, kontaktid lülituvad ümber neutraalasendisse(joonisel keskel). Korrusest möödudes viib lekaali kõverus hoova vasakpoolsesse asendisse (jooniselparemal). Kõikide kabiinist allpool olevate korruselülitite kontaktide asend on ühesugune. Lekaali sirgeosa pikkus l peab olema kahekordne peatumisteekonna s pikkus, et kabiin saaks korrusel vajalikutäpsusega peatuda. Allasõidul toimub kõik vastupidises järjekorras.Korruselüliti on lihtne, kuid mitte eriti töökindel. Ta põhjustab müra. Tema tööiga pole eriti suur ja liftikiiruse suurenedes väheneb järsult. Enamasti neid ei kasutata kui lifti kiirus on üle 1 m/s.Lülitusaparaadi töökindluse suurendamiseks on kiirliftide puhul kasutusele võetud kopeeraparaat. Seeon kompaktne seade, mis paikneb masinaruumis, mis on trossiga ühendatud kabiiniga ning mõõtkavas1:50 ... 1:100 kopeerib kabiini liikumist šahtis. Seega on liikumiskiirus 50 ... 100 korda väiksemtegelikust, seade kulub vähe ning töötab praktiliselt müratult. Lülitus teostatakse nukkkontaktidega, midalülitab sisse kelk sõltuvalt kabiini kiirusest mitu korrust ette, et vajadusel just sellel korrusel täpseltpeatuda või (korjava süsteemi puhul) välistada kabiini peatamist, juhul kui see on peatumist nõudvasõitja korrusel lähemal kui normaalseks aeglustuseks vaja. Kiirendusel määratakse kiiruse lõppväärtuskelgu kontaktidega sõltuvalt sellest, kas on vaja peatuda järgmisel, ülejärgmisel jne. korrusel. Selleks onkontaktide vahele ühendatud dioodid, mille pingelang summeerub võrdeliselt vajaliku korruste arvuganing annab ette lõppkiiruse.Mõõtkava vähendamine vähendab juhtimistäpsust ning seepärast on vaja täpse peatumise tagamisekstäiendavaid seadmeid.- 40 -