Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

suurhoidevooluïï 1.5.2 PidurimagnetidPidur on seade masina või selle osa (võlli, kabiini) liikumise peatamiseks, kiiruse reguleerimiseks võisoovitava asendi säilitamiseks. Kasutatavaimad on hõõrdpidurid, need jagunevad klots-, lint-, ketas- jakoonuspiduriteks. Klotspiduri rakendumisel suruvad piduriklotsid vastu pidurdataval võllil olevapiduritrumli (ehk piduritrummi) sise- või välispinda. Ketaspiduris surutakse kokku seisev ja pöörlevalvõllil olev ketas (neid kettaid võib vaheldumisi olla mitu). /.../ Hõõrdeteguri suurendamiseks kaetakse ükspiduri hõõrdepind hõõrdkattega. Piduriajam toimib lihaste, raskuse, vedru, elektromagneti (magnetpidur),vedeliku või suruõhu jõul või kombineeritult. EE 7, 1994, lk. 290Suur lülitussagedus ja intensiivne töö nõuavad ka intensiivset pidurdamist. Pidurit on vaja ka lastihoidmiseks tõstemootori seisu ajal või mehhanismi hoidmiseks kindlas asendis, näiteks selleks, et tuulkraanat ära ei ajaks. Elektriajamiga on täieliku paigalseisu saavutamine tülikas ning väiksematöökindlusega kui mehaanilist pidurit kasutades. Asjale lisab värvi ka võimalik pingekatkestus. Ohutuseseisukohalt ei tohi seepärast ka elektromagnetit kasutada pidurdava jõu või momendi tekitamiseks.Tavaliselt tekitatakse pidurdav jõud vedruga, pidurimagnetit tohib kasutada ainult piduri vabastamiseks.Kiirematel seadmetel kasutatakse ka kombineeritud süsteemi: algul pidurdatakse mootoriga ningseejärel lülitatakse koos mootoriga välja pidurimagnet ning rakendub mehaaniline pidur, et hoidamehhanism paigal.Vaatleme klotspidurit. Piduritrumli 1 vastu surutaksepiduriklotsid 2 kangide 3 kaudu vedruga 4. Kui pidurimagnet5 on väljalülitatud, surub vedru klambrile 8 ja reguleeritavaleseibile 7 mis mõlemad on kangisüsteemiga ühendatudkangidega 3. Kangide 3 ülemised otsad tõmmatakseteineteise poole ning piduriklotsid pidurdavad trumli.Pidurimagneti sisselülitamisel tõmbub ankur 6 kere vastu.Varras 7 surub vedru 4 kokku ning klotsid vabastavad piduri.Piduriklotside käigu pikkus on tavaliselt millimeetrisuurusjärgus.Pidurimagnetid valitakse tõmbejõu ja ankru käigu pikkusejärgi või loodava momendi ja pöördenurga järgi. See sõltubpiduri konstruktsioonist ja mõõtmeist ning pidurdamiseksvajalikust pidurdusmomendist mootori võllil. Pidurdav jõud(või moment) valitakse varuga, varutegur on seda suurem,mida raskem on piduri töörežiim. Silmas tuleb pidada kavooluliiki ning lubatavat lülitussagedust.Pidurimagnetid ehitatakse suhtelisele lülituskestusele 15,25, 40 ja 100 %. Vahelduvvoolupiduritel vastab sellele luba-Joon. 1.5.3. Klotspidurtud lülitussagedus. Probleem on selles, et magnetahelasuurema õhupilu korral on magneti reaktiivtakistus väiksem.See tähendab, et pidurimagneti sisselülitushetkel on vool 10 ... 30 korda suurem kui sisselülitatudasendis. Vahelduvvoolumagnetite puuduseks ongisuur voolutõuge sisselülitamisellöök magneti rakendumiselsuurenemine liigendite lõtku ja õhupilu suurenemise tõttu.Seepärast tuleb eelistada alalisvoolumagneteid.ïAlalisvoolumagneti mähis võib olla kas rööp- või jadaühenduseks. Rööpühenduseks mõeldud magnetimähisel on suur induktiivtakistus. Vool kasvab aeglaselt. Kiiruse suurendamiseks kasutatakse pingesuurendamist sisselülitamisel (võrgupingest väiksema nimipingega pidurimagneti valimisega, millegajadamisi ühendatakse lisatakistus mis püsirežiimi saabumisel šunteeritakse).Pidurimagneti töökiiruse suurendamiseks kasutatakse ka jadaühendust mootoriga. See on võimalik kuipeavoolumootoril pole tühijooks võimalik. Raskete mehhanismide korral see ju nii ongi. Niisugunesüsteem on palju kiiretoimelisem, sest induktiivsus on väike ning vool kasvab kiiresti. Pigem määrabvoolu kasvu kiiruse mootorimähise ajakonstant.- 22 -