Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

fsXZF\FNjHVOZ_\ju_KM2.2.2 Täpne peatumine korruselSee on tsüklilise toimega ajami üks põhiprobleem.Lihtsamal juhul (aeglase lifti korral) lülitatakse mootor välja ja rakendatakse pidur. Probleem on üldiselttõsine ning seda mõjutavaid tegureid palju. Püüame seda veidi analüüsida.Lihtsustuseks eeldame, et mehaaniline pidur rakendubsamaaegselt mootori väljalülitamisega ja et pidurdusjõudtekib hetkeliselt. Nii võib peatumisprotsessi vaadeldakahe-etapilisena (vt. joon. 2.2.4).Protsess algab täpse peatumise andurist. Seni kuniaparaadid pole rakendunud liigub lift veel teepikkuse s's v t a , kus v on liftivõrra edasi oma esialgse kiirusega ? @ Aliikumiskiirus ja t a aparaatide rakendumise koguaeg.Alles seejärel lülitatakse mootor välja ning pidurrakendub. Pidurdavad jõud viivad liikuvate massidekineetilise energia nulliks. Sel ajal liigub lift veelteepikkuse s''. Seda kirjeldab võrrandm vB 2( F F ) s .pC D E E21 GSiin mJ2son kulgliikumisele taandatud liikuv mass,Joon. 2.2.4. Täpse peatumise skeemJI J LP PRQTRS SUTRVUTW WXUYRZUY YRX[ Xv— võllile taandatud kogu inertsimoment, — taandamisraadius, F p F s — pidurdusmomendistT p ja staatilisest koormusmomendist T s tekkiv summaarne pidurdav jõud.Kuivõrd F p F2sva , siis peatumistee teise etapi pikkus on sm2aning peatumistee kogupikkuss s s2vvta2 aSiit nähtub, et suurim mõjur on kiirus: peatumistee teise osa pikkus s on võrdeline kiiruse ruuduga.Analüüsiks avaldame vaadeldavad suurused keskväärtuse ja võimaliku (või lubatava) hälbe kaudu:smax smin smax smins0s s, s ,2 2s s0s .Analoogiliselt v v v , a a a jne. Nüüdsv t0 0 a 02v02a` a `cbdaUb b0 0s0 0s] ^ ] ^ja, kui mitte arvestada e t/t 0 , e v/v 0 ja e a/a 0f f f lkm lkm f noqpnoqppeatumise kõrvalekalde väärtusekssv t v as0s02v t v a.gih0 0jUh h0 0korrutisi, mis alati on oluliselt väiksemad kui 1, saab täpseNähtub, et hälve on seda suurem, mida pikem on peatumistee ja mida suuremad on kõikide suurustevõimalikud hälbed.Aparaatide keskmine rakendumisaeg ja võimalik kõrvalekalle sellest antakse tootekataloogides.Teadaolevalt on enamiku elektromagnetiliste releede r rakendumistäpsus 15 ... 20 % ehk teisisõnut / t0 0,t15 . Selle hälbe vähendamiseks tuleb kasutada võimalikult vähe ja võimalikult suuretoimekiirusega aparaate ning võimalikult vähest hulka jadamisi lülitatud aparaate.Aeglustuse keskväärtus, kui F F mv ja hälvete kõrgemaid järke ja korrutisi mitte arvestadaps- 34 -