Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

Parimad tulemused annab ajami täiustamine. Kiirliftil on läbi aegade kasutatud leonardajamit, viimased10 aastat ehitatakse enamasti sagedusjuhtimisega ajameid. Mõlemil juhul tagatakse parimadsiirdeprotsessid ja mõnemillimeetriline peatumistäpsus.2.3 Lifti ajam ja juhtimineKIRJANDUST1. Lahtmets, R. Lift//Tehnika ja tootmine, 1987, 7, lk. 27–282. Kljutšev V. I., Terehov V. M. Elektroprivod i avtomatizatsija obštšepromõšlennõh mehanizmov. —Moskva: Energia, 1980. 360 s.3. Kapuntsov Ju. D., Jelissejev V. A., Iljašenko L. A. Elektrooborudovanije i elektroprivod promõšlennõhustanovok. — Moskva: Võsšaja škola, 1979. 359 s.4. Traffic Master 516 Lift Group Control System. — KONE prospekt CL 1027. 6 p.5. Liftide valmistamine ja kasutamine. — Tallinn, 1992. (Eesti Tehnilise Järelevalve Amet. 2. käsiraamat.Tõsteseadmed). 41 lk.2.3.1 Lifti jõudluse suurendamineLifti jõudluse (läbilaskevõime) ligikaudseks määramiseks on pakutud seostI— ˜ 36002 H š / vE,tkus › on kabiini täitetegur, E — kabiini mahutavus, œ t — summaarne aeg igal peatusel aeglustamiseks,uste avamiseks, sõitjate vahetuseks, käskude vastuvõtmiseks, uste sulgemiseks ja kiirendamiseks.Esmapilgul tundub, et läbilaskevõime suurendamiseks on vaja suurendada kabiini mahutavust. Sellegakoos suureneb aga tõenäoline peatuste arv (vt. joon. 2.3.1) ning läbilaskevõime suureneb vähe.Olulisem on lifti juhtimise parandamine.Organisatsioonilised abinõud. Olemasoleva lifti korralvõib vähendada peatuste arvu. Näiteks teha lifti peatusedigal teisel korrusel. Nii väheneb tõenäoline peatuste arvpraktiliselt kaks korda ning läbilaskevõime mõnevõrrasuureneb.Vanematel liftidel on kabiin töös järjestikusel põhimõttel –ta on ühe sõitja või sõitjagrupi käsutuses ja võib sõitapooltühjalt kuni väljub viimane sõitja. Alles siis on võimalikkabiin ette kutsuda.Joon. 2.3.1. Tõenäoline lifti peatuste arv[3]Rõhtteljel — korruste arvPüstteljel — tõenäoline peatuste arv NE — kabiini mahutavus, in.Korjava süsteemiga täidetakse kabiini liikumisel korrustejärjekorras kõik kabiini liikumissuunaga kokkulangevadregistreeritud kutsed. Selleks on igal korrusel kaks kutsenuppu– sõiduks üles ja sõiduks alla. Praktika näitab, etsõitasoovijad vajutavad mõlemale nupule. Siis peatuvadkorrusel ka vajalikule vastassuunas sõitvad kabiinid ningläbilaskevõime hoopis väheneb. Korjav süsteem võib ollaühesuunaline (elumajades alla) või kahesuunaline.Liftigrupp. Läbilaskevõime suureneb liftigrupi moodustamisega, kus grupis töötab mitu lifti ühisejuhtimissüsteemiga. Veel parem lahendus on ekspresstsoonide loomine. Näiteks üks 52-korruselineadministratiivhoone Tokios. Hoones on 7 liftigruppi, igas neli lifti. Kiireima (9 m/s) grupi liftid peatuvadainult 1., 5., 48 ... 52. korrusel. Teine grupp teenindab 1., 5., 42 ... 48. korrust. Hoone on jagatudseitsmeks tsooniks. Alumisi tsoone teenindavate liftide sõidukiirus on väiksem. Nii saab praktiliseltmistahes korrusele enam-vähem sama ajaga. Veel on kolm lifti 3 m/s, mis peatuvad kõigil korrustel.Tänapäeval seatakse liftide tellimisel esikohale maksimaalne tõenäoline ooteaeg. Paremad firmadpakuvad lahenduse eeldusega, et ükski sõitja ei peaks ootama üle 40...50 sekundi.- 36 -