Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]

2 LIFT2.1 Lifti ehitusKIRJANDUST1. Lahtmets, R. Lift//Tehnika ja tootmine, 1987, 7, lk. 27–282. Kapuntsov Ju. D., Jelissejev V. A., Iljašenko L. A. Elektrooborudovanije i elektroprivod promõšlennõhustanovok. — Moskva: Võsšaja škola, 1979. 359 s.3. Liftide valmistamine ja kasutamine. Tallinn, 1992. (Eesti Tehnilise Järelevalve Amet. 2. käsiraamat.Tõsteseadmed). 41 lk.4. KONE EcoLine MonoSpace Elevators. (KONE Elevators publication PL 1030). 6 p.5. http://www.otis.com6. http://www.kone.comHoonete kasvades kõrgusse nagu ka kaevanduste tungides sügavusse tekib vertikaaltranspordiprobleem. Seda lahendavad tänapäeval mitmesugused tõstukid — eskalaator, paternoster,kaevandustõstuk jt., enamasti aga lift.EE 5, 1990, lk. 534:Lift — vahepeatusi võimaldav paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub jäikadel püstjuhikutellukustuvate ustega šahtis. Olenevalt otstarbest jaotuvad liftid sõidu- (inimeste veoks), sõidu-kauba-, kauba- jaeriliftideks (haigla-, metroo-, kaevandus-, lennuki-, laeva-, teatri-, tuletõrjeliftid). Vaateliftid liiguvad hoonevälisseinal asuvas klaasseintega šahtis.Lifti kiirendus ei tohi ületada 2, pidurdusel 3 m/s², kiirus on kuni 11 m/s. Lifti masinaruum asub enamasti ülal,šahti kohal, harvemini all. Kabiini tõstetrosse käitab harilikult hõõrdrattaga vints, teises trossiotsas on vastukaal.Trossi(de) katkemise puhuks on ette nähtud püüdurid, mis kiiluvad kabiini juhikute vahele kinni.Liftitaoline käsiajamiga tõstuk oli kasutusel juba Roomas 1. sajandil e.m.a.Auru-, hüdro- ja elektriajamiga liftid ilmusid 19. s. keskpaiku.TTSS II, 1997, lk. 36 (LAROUSSE, Dictionary of Science and Technology (1995)):Lift — An enclosed platform or car mowing in a well to carry persons or goods up and down.US equivalent elevator.Nüüdislifti loomise võimaldas püüduri leiutamine USAs 1852. a. [4]. Esimest ohutusseadmetega varustatudlifti demonstreeris seal Elisha Graves Otis ning tema üldkasutatav aurulift paigaldati 1857. aastalühes New Yorgi kaubamajas. Hüdroajamiga lift ehitati 1868, elektrilifti sünniaastaks loetakse 1889, milsee konstrueeriti Siemensi juures.Liftikabiin (vt. joon. 2.1.1) toetub juhikutele ning on tavaliselt riputatud terastrossidele, mille teises otsasripub vastukaal, tasakaalustamaks kabiini ning umbes poolt nimilastist. Kabiini paneb tänapäeval liikumaenamasti elektriajam: sagedusmuundur-asünkroonmootor-pidur-trossiratas (veel 1980ndail oli enamikliftiajameid mehaanilise reduktoriga, kiirliftidel kasutati alalisvoolumootoreid). Terastrossid püsivadsoonelisel trossirattal hõõrdejõuga.Pidur on ehitatud selliselt, et pidurdava jõu tekitab vedru, pidurmagnetiga surutakse vedru kokku ningvabastatakse piduritrummel või -ketas klotside survest. Pidurimagnet lülitatakse sisse koostõstemootoriga. Nii pole karta pidurdava jõu kadumist juhul kui elekter millegipärast välja lülitub.Kui ka pidurdav jõud kaoks, ei pruugi kabiin sugugi alla kukkuda. Otse vastupidi: tühi või vähekoormatudkabiin hakkab liikuma üles, sest vastukaal on arvestatud tasakaalustama poolt nimilasti. Kui aga kabiinmillegipärast hakkab suure kiirusega liikuma (olgu siis alla või üles), vabastab kiiruspiirik püüduri, mispidurdab kabiini juhikute vahel (vt. joon. 2.1.2). See on erakordne sündmus. Isegi lühiajaline kiiruse- 28 -