dinara maRlakeliZeglobalizaciisa da cifruli teqnologiebis epoqaSi Tanamedrovekinos mecnierebaSi interkulturalobis problemisadmi miZRvniligamokvlevebis mniSvneloba sul ufro metad izrdeba.Franz Josef Albersmeier (Hrsg.) Texte zur Theorie des Films, Stuttgart, 2003.Andre Bazin, Was ist Kino? bausteines zur Theorie des Films, Köln, 1975. Walter Benjamin, Das Kunstwerk im zeitalter seiner technischerReproduzierbarkeit,Frankfurt, 1963. David Bordwell, Post-Theory,Recontructing Film Studies,University ofWisconsin Press, 1996.Umberto Eco, Semiotik, Entwurf einer Theorie der Zeichen, München:Fink, 1991.Jürgen Felixs (Hrsg.) Moderne Film Theorie, Mainz, 2002.Christian Metz, Sprache und Film,Frankfurt am Main, 1973.Christian Metz, Semiologie des Films,München, 1972.Laura Mulvey, Visual Pleasure and Narrative Cinema, In: Screen, 1975.Gilles Deleuze, Kino I, Frankfurt, 1989.Gilles Deleuze, Kino II, Frankfurt, 1991.Andrew Tudor, Theories of Film, London, 1974.Nils Borstnal, Eckhard Pabst, Hans Jürgen Wulff, Einführung in die FilmundFernsehwissenschaft, Konstanz, 2008. Hugo Münstenberg, das Lichtspiel, Eine psychologische Studie, Wien,1991. Peter Wuss, Kuntswerk des Films und Massencharakter desMediums,Konspekte zur Theorie des Spielfilms, Berlin, 1990.eTer okujavaXX saukunis 20-iani wlebis qarTulamerikulkinoSi SeniSnuli analogiebiXX saukunis 20-iani wlebi swored is xanaa, roca naTladgamoCnda, rom kinematografs ZaluZs ara mxolod realobisdafiqsireba, aramed subieqturad aRqmuli realobis Cveneba.am tendenciam miiyvana kinematografistebi `subieqturkamerasTan~, romelic asaxavda sagnis an movlenisadmi avtorisdamokidebulebas (mag., fridrih murnau `ukanaskneli adamiani~(Der letzte Mann, igive: The Last Laugh, 1924).esaa pirveli postulati, romelic gvainteresebs TemasTanmimarTebaSi da aqve meorec: zemoTqmulis fonze CvenTvissaintereso xdeba ori mkveTri individi xelovani, amerikulkinoSi sruliad gamorCeuli figura robert flaerti daqarTveli mixeil kalatoziSvili, romlebmac sxvadasxvaeTnografiuli masalis safuZvelze, qronologiurad erTsada imave dros, magram gansxvavebul geografiul sivrceSiSeqmnes filmebi, sadac SemoqmedebiTad aisaxeboda adamianibunebasTan pirispir, aq igulisxmeba stiqia, cxovrebis wesi dasxv. (mag.: uxmo _ `nanuki CrdiloeTidan~ (Nanook of theNorth,1922 da ukve xmovani filmi _ britaneTSi gadaRebulifilmi `adamiani aranidan~ (Man of Aran, 1934 da kalatoziSvilis`jim SvanTe~, 1931). amgvarad, Cem mier xsenebul avtorTamiRwevebi iqneba Cemi kvlevis ZiriTadi sagani, xolo Sdegebi_ misi konceptualuri arsis pasuxi.aRiarebuli faqtia, rom qarTuli kinos istoriaSi 20-30-iani wlebis saukeTeso filmTa Sorisaa mixeil kalatoziSvilisdokumenturi `jim SvanTe~, romelsac im filmTa SorismovixseniebT, romlebmac kinoenis TvalsazrisiT Tavisi kvalidatoves kinos istoriaSi. am TvalsazrisiT, mis gansakuTrebiTxelSesaxeb miRwevas gamovyof, rac imaSi mdgomareobs, rom`jim SvanTem~ erTgvarad moicva munji kinos gamomxatvelobiTisaSualebebi ara mxolod imis gamo, rom Tanabrad gamoiyena20-iani wlebis rusuli da amave periodis evropuli kinos,58 59
eTer okujavaXX saukunis 20-iani wlebisqarTul-amerikul kinoSi SeniSnuli analogiebikerZod, germanuli kinematografiuli skolis, monapovrebi, aramedimiTac, rom `jim SvanTem~ eTnografiuli Tematika iseveaqtualuri gaxada qarTul kinoprocesSi, rogorc _ robertflaertim amerikul kinoSi.flaertim 1931 wels da amerikaSi momuSave germanelmareJisorma fridrix vilhelm murnaum erTad gadaiRes, ufrozustad ki murnaum daasrula flaertis mier dawyebulimxatvruli filmi `tabu~, wynari okeanis erT-erTi kunZulismcxovrebTa romantikuli ambis Sesaxeb. murnau-flaertisnamuSevari, rogorc Temis arCevaniT, iseve misi gansaxierebismaneriT eqspresionistul stilizacias unacvlebs realurisuraTebis Cvenebas. zebunebrivi Zalebis SegrZnebasa da sxvaemociuri impulsebis gamowvevas is axerxebs realuri,cxovrebiseuli suraTebis CvenebiT. mas swored am TvalsazrisiTikvlevda andre bazeni _ cnobili frangi kinomkvlevari,romelic gansakuTrebiT mkafiod gamokveTda ara montaJurinteresebs, aramed filmis naratiul sawyiss. rac bunebrivia`jim SvanTeSic~ ikiTxeba, magram masSi SedarebiT mZlavrobsrakursi, montaJuri gadasvlebi, eqspresia, ram masalisadmiSemoqmedebiT damokidebulebaze metyvelebs. da mainc, bazenismier xazgasmuli fraza imis Sesaxeb, rom filmSi `tabu~xomaldi, romelic ekranis marcxena kididan Semocurdeba,bediswerasTanaa gaigivebuli (Tumca flaerti-murnauiotisodenadac ar Tmoben filmis mkacr realistur kanonebs)~ 1_ CvenTvis sainteresoa, radgan kalatoziSvilTan asevebediswerasTan gaigivebuli STabeWdilebiTaa Seqmnili saxlissaxuraviT gadaxurvis epizodi, sadac, murnau-flaertis gemismsgavsad, realurad arsebuli sinamdvilidan konkretuliazrobriv-emociuri gancdis gamoxatulebaa svani glexis mierdasrulebuli saxlis saxuravi, romelic TandaTanobiT,mayureblis Tvalwin ixureba (TiTqmis imave tempo-ritmSi,rogorc xomaldis moZraoba `tabuSi~), da ikveTeba azri imisSesaxeb, rom saxli aSenda, magram svani kacis gasaWirs verixsnis aSenebuli saxli, isev problemad rCeba mTieli xalxisdramatizmiT aRsavse sinamdvile. gadaxurvis dasrulebis Semdeg,ekranis sruli sibnele sabediswero gancdiT aRsavse pauzaa(asevea flaerti-murnaus filmSi).cxadia, rom `jim SvanTes~ avtors, rogorc zemoT aRvniSne,konkretuli kompoziciis ganzogadebulad gaazreba aqvs miznad.am mizniskenaa mimarTuli `jim SvanTes~ mxatvari daviT kakabaZec.swored misi monawileoba ganapirobebs kalatoziSvilis filmismometebul SemoqmedebiT sawyiss.sxvaTa Soris, aRniSnuli epizodis magaliTze, `jim SvanTes~da `tabus~ saxviT esTetikas exmianeba mosazreba, romelsacigive bazeni gamoTqvams imis Sesaxeb, rom kuleSovis, eizenSteinisda abel hansis Semoqmedeba TviT movlenas ki ar gviCvenebs,aramed iribad migviTiTebs imaze, rom maT filmebSi calkeuliepizodebis Sinaarsi sruliad damoukidebelia epizodis sabolooSinaarsobrivi JRerisagan. aq mas mohyavs magaliTebad rusulimunji kinos cnobili msaxiobis mozJuxinis saxis axlo xedida mkvdari bavSvis gamosaxuleba, romelic mayurebels kadrSiasaxuli faqtis Sesatyvis STabeWdilebas uqmnis; an, ayvavebulivaSlis xeebis da gogonebis Sepirispirebuli Cveneba a.dovJenkosTan, rac imedis ganwyobas badebs mayurebelSi dasxv. es ganwyoba montaJuri Sepirispirebis Sedegia, magramkalatoziSvilsa da flaerti–murnausTan erTi planiT damontaJis gareSe gvexsneba qveteqsti, razec zemoT mogaxseneT.amgvarad, 20-iani wlebis e. w. munji periodis msoflioskinos sxvadasxva gziT xelewifeba mxatvruli ekranuli xatisSeqmna da aq dawinaurda, erTi mxriv, rusuli kino (montaJisTeoriis da praqtikis safuZvliani SedegebiT) da, meore mxriv,germanuli skola, romelmac kadris plastika (dekoracia daganaTeba) gamoiyena mTavar gamomxatvel saSualebad. rodesacandre bazeni wers, rom 1928 wels munjma kinom Tavisisrulyofis zenits miaRwiao, mas mxedvelobaSi aqvs `munji~kinematografis saxviTi sistemis sisrule imdenad tevadi,rom masSi bazeni xmovani kinos gamomxatvelobiT koncefciebsamCnevs (dabadebuli qveteqstebis gamo). am mosazrebis faqtobrivnimuSebad is asaxelebs 20-iani da 30-40-iani wlebiskinomoRvaweebis: erih fon Storohaimisa da Jan renuarisSemoqmedebiT kavSirebs orson uelsTan, karl Teodor draierisasrober bresonTan. andre bazens aq mxedvelobaSi aqvs, rogorcTviTon ambobs, ori erTmaneTis sawinaaRmdego tendencia.60 61