Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
põhjustada erinevad faktorid kuriteo menetlemisel. 25 Sekundaarseks ehk teiseseks<br />
viktimiseerimiseks loetakse eriti ütluste andmist ja ristküsitlusel kaitsja poolt lingvistilisi<br />
trikke kasutades kannatanule nö jala taha panemist. 26 Siin väljendub ka kannatanu ja prokuröri<br />
kliendi-esindaja suhte sobimatus, sest pidev vastuväidete esitamine kannatanu kaitseks kaitsja<br />
„rünnakute“ eest pole taktikaliselt nutikas. 27 Stressis kannatanu võib muidugi kohtult<br />
kaastunnet leida ja sellega süüdistust toetada, kuid kannatanu enda jaoks on selleks vaja<br />
okkaline tee läbida. Võib ka küsida, kas on ehk kasulikum mitte lasta end kohtumenetluses<br />
rünnata. Kindlalt saab väita vaid seda, et kannatanut tabab ilmselt teistkordne emotsionaalne<br />
häving, samas kui ei ole teada, kas nö maatasa tehtud kannatanu kohtule mingis perspektiivis<br />
mõju avaldab või mitte.<br />
<strong>Kannatanu</strong> osaluse peamine tunnus on see, et osaluse ulatus on suures osas isiku enda<br />
otsustada, va juhtudel, mil kannatanu on kohustatud tunnistajana ütlusi andma. <strong>Kannatanu</strong><br />
selline otsustusvabadus on võimalik, kuna prokurör säilitab kontrolli kõigi kriitiliste otsuste ja<br />
vastutuse süüdistuse üle. 28<br />
Prokuröri kohalolek on vajalik, kuna ühiskonna seisukohalt on tähtis, et teatud kuritegude<br />
puhul esitatakse süüdistus kannatanu osalusest sõltumata. Teiseks võib kannatanu lai<br />
otsustusvabadus – so tegelikult otsusetegijate mõjutamine nii formaalselt kui informaalselt –<br />
põhjustada sarnase süüteo toimepannute erineva kohtlemise. D. E. Beloofi arvates ongi<br />
süüdistatavate võimalik erinev kohtlemine kriminaalmenetluse eri staadiumitel mõjuvaim<br />
põhjus, miks kannatanutele osalemisõigust mitte anda. 29<br />
Mudelite kollisiooni iseloomustab hästi vägistamine. Nii ühiskonna kui kannatanu enda jaoks<br />
on parem, kui kurjategija on vanglas. Siiski on täiskasvanute puhul süüdistuse esitamine<br />
peaaegu alati jäetud kannatanu enda otsustada. Isegi kui kannatanu sellise otsuse põhjusi ei<br />
austata, austatakse otsust kui sellist, kuna selle tegi kannatanu. Austatakse kannatanu<br />
väärikust ja privaatsust ning hoidutakse nn sekundaarse kahju põhjustamisest. Seega<br />
domineerib kannatanu osaluse mudel täielikult kuritegevuse kontrolli mudeli üle, mis taotleb<br />
kuritegevuse efektiivset piiramist, sh süüdistuse esitamist ja lõppastmes süüdistatava<br />
karistamist. Õiglase õigusemõistmise mudelit, mille keskmes on süüdistatava isik,<br />
25 Samas, lk 295.<br />
26 J. Doak (viide 7), lk 306.<br />
27 Samas, lk 307.<br />
28 D. E. Beloof (viide 24), lk 298-299.<br />
29 Samas, lk 299-300.<br />
11
Change language