Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
avaldab hoopis millegi muu kohta arvamust. Iseküsimus on ka kannatanu isikus ja selles,<br />
kuidas ta oma kohaolekuga kohtule mõju avaldab.<br />
Kokkuleppemenetluse kohaldamisel on kannatanul selge vetoõigus: KrMS § 239 lg 2 p 4 järgi<br />
kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.<br />
KrMS § 243 lg 3 järgi ei või kannatanu kokkuleppemenetluse kohaldamiseks antud<br />
nõusolekust loobuda. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 6 järgi annab kannatanu oma arvamuse<br />
karistuse liigi ja määra kohta. KrMS § 244 kannatanut kokkuleppemenetluse läbirääkimistele<br />
ei kaasa. Kolm viimati nimetatud sätet vähendavad oma koosmõjus esialgu suurena näivat<br />
kannatanu võimu mõjutada kokkuleppemenetluse lõpptulemust. Siiski võib öelda, et<br />
kannatanule sellise vetoõiguse andmine toetab tema teatavat poole staatust<br />
<strong>kriminaalmenetluses</strong>. J. W. Stickels näeb kohtunike toetust kannatanu poole staatusele selles,<br />
et kohus kontrollib saavutatud kokkulepet. See sarnanevat tsiviilkohtumenetluse kompromissi<br />
regulatsiooniga. 81<br />
Käskmenetluses ja kiirmenetluses kannatanul rolli pole. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse<br />
peale ei saa ka KrMS § 318 lg 3 p 3 järgi apellatsiooni esitada. Kiirmenetluses tehtud<br />
süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamine ei ole prokuratuurile lubatud. Et<br />
kannatanul selline õigus on, siis tekib küsimus kriminaalmenetluse seadustiku loogikast (vt<br />
ptk III C5 sama ebaloogilisuse kohta lühimenetluses).<br />
2. Õiguste tasakaal<br />
<strong>Kannatanu</strong> õiguste suurendamise ja seetõttu kriminaalõiguse reformimise vajaduse<br />
argumendina tuuakse tihti tasakaalu puudumist kannatanu ja süüdistatava õiguste vahel. Võib<br />
öelda, et praegune status quo on süüdistatavakeskne. Miks on kaalukauss süüdistatava poole<br />
kaldu Miks nõuavad kannatanute õiguste eest seisjad tasakaalu saavutamist On sellel mõni<br />
sisuline põhjendus või kasutatakse seda retoorilise võttena Armetu kannatanu kuju võib ju<br />
edukalt kasutada poliitilise relvana uute regulatsioonide läbisurumiseks. Seejuures ei taotleta<br />
ainult kannatanutele uusi õigusi andvat regulatsiooni. Oma osa on retributiivsete eesmärkide<br />
realiseerimisel, mistõttu nn nullsummamängus kasvavad kannatanu õigused süüdistatava<br />
õiguste arvelt, näiteks asjas Payne v Tennessee, millest tuleb juttu allpool.<br />
81 J. W. Stickels (viide 33), lk 7.<br />
27
Change language