Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sekkumisele ja mittesekkumisele vastassuunalised. Probleemi võiks lahendada<br />
proportsionaalsuse põhimõtte abil. 97 Viimase abil tuleb kaaluda erinevaid kaitstavaid<br />
õigushüvesid, mis süüdistatava puhul on näiteks põhiseaduse §-s 20 sätestatud õigus<br />
vabadusele, kannatanu puhul näiteks põhiseaduse §-s 32 nimetatud omandi puutumatus.<br />
Kriminaalmenetluse seadustik on ilmselgelt suurema kaalu andnud süüdistatava<br />
õigushüvedele.<br />
Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-56-05 98 öelnud, et erinevate isikute<br />
põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust<br />
alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste<br />
põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Seega on juba isiku kahtlustatavaks<br />
pidamine käsitletav põhiõiguste riivena. <strong>Kannatanu</strong>le KrMS § 38 lg 1 p-s 1 antud<br />
kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamise õigus on kahtlustatava<br />
põhiõiguste riive kontekstis väga ulatuslik menetlusõigus. Samuti põhineb see õigus eeldusel,<br />
et kannatanu on tegelikult ka kannatanu, st kannatanu presumptsioonil.<br />
Süüdistuse esitamine prokuratuuri poolt, so süüdistusakt, täidab piiritlemis- ja<br />
informatsioonifunktsiooni. 99 Seega on kannatanu kaasamine mistahes menetlustoimingutesse<br />
enne isiku süüdistatavaks kuulutamist viimase põhiõiguste suurem riive võrreldes kannatanu<br />
kaasamisega hilisematel menetlusetappidel. Kuna kohtueelses menetluses võistlevuse<br />
printsiip ei kehti, siis pole ka kannatanu tegevus sellega piiratud. On pakutud, et süütuse<br />
presumptsioon ja kuriteokahtlus on omavahel pöördvõrdelises seoses, kuna praktikas pole<br />
võimalik mõlemat samaaegselt võrdselt arvestada. 100 Tegelikkuses tähendab pöördvõrdeline<br />
seos seda, et süütuse presumptsioon sajaprotsendiliselt ei rakendugi. Selle vastuolu<br />
ületamiseks leitakse, et süütuse presumptsiooni rakendatakse vaid selle esemelise kaitseala<br />
klassikalistes piirides. 101 Sellest hoolimata tähendab isiku kahtlustatavana käsitamine seda, et<br />
teda peetakse nii riigi (riigiametniku) kui kahtlustuse esitamisest teadva üldsuse poolt<br />
potentsiaalselt kuriteo toime pannud isikuks. Seetõttu pole süütuse presumptsiooni esemelise<br />
kaitseala klassikalistel piiridel väga suurt sisu.<br />
97 Samas.<br />
98 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus nr 3-1-1-56-05. – RTIII, 01.07.2005, 22, 222.<br />
99 E. Kergandberg jt (viide 80), lk 223.<br />
100 Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (viide 93), lk 189, § 22 komm 6.<br />
101 Samas, § 22 komm 6.1. Süütuse presumptsiooni esemelise kaitseala klassikalistest piiridest tulenevalt ei tohi<br />
enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist: 1) ametlikult riigi nimel kuulutada kedagi kuritegu toimepannud<br />
isikuks ja mõista isiku vastavat tegevust hukka; 2) mõista isikule kriminaalseaduses kuriteo toimepanemise eest<br />
ettenähtud karistust või muud mõjutusvahendit; 3) nõuda, et isik hakkaks tõendama oma süütust.<br />
31
Change language