Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
saada süüdimõistev lahend <strong>kriminaalmenetluses</strong> (ehk ka tulenevalt kannatanu ametist –<br />
politseikonstaabel), kuigi tõenäosus retributsiooniks tsiviilkorras oleks olnud suur. <strong>Kannatanu</strong><br />
kättemaksuhimu piirangute kohta märkis sobivalt Riigikohtu kriminaalkolleegium eeltoodud<br />
lahendis: tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema<br />
õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist.<br />
Teine sarnast küsimust puudutav lahend on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus<br />
nr 3-1-1-1-06 148 . Viidatud asjas tunnistati isik süüdi ekslikult materiaalõigust kohaldades, so<br />
KarS § 422 lg 1 asemel karistati teda väärteokorras LS § 74 17 järgi. Kuigi kannatanu taotlus<br />
kriminaalmenetluse alustamiseks jäeti riigiprokuratuuris rahuldamata, jõudis see siiski<br />
Riigikohtu kriminaalkolleegiumini, kes obiter dictum korras kordas oma lahendis<br />
nr 3-1-1-18-06 riigi karistusvõimu monopoli kohta öeldut ja ütles, et süüteo toimepanija teo<br />
teistkordne – käesoleval juhul õige menetlemine – on välistatud teistkordse kohtu alla<br />
andmise ja karistamise keelu põhimõttest ja õiguskindluse printsiibist tulenevalt. <strong>Kannatanu</strong><br />
võib oma õigusi kaitsta riigivastutusest lähtuvalt või tsiviilkorras, kuna väärteomenetluses tal<br />
iseseisvat menetluslikku rolli ei ole. De jure on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arutlus õige,<br />
kuid de facto ei saa kannatanu kirjeldatud olukorras oma huvi – nii õiguslikku kui<br />
emotsionaalset – rahuldavat kaitset: kannatanu oli väärteomenetluse seadustiku regulatsiooni<br />
ning kahekordse karistamise keelu tõttu tupikus.<br />
CVRA paneb süüdistatava võistlema kannatanu vastu, kes pole isegi kriminaalmenetluse<br />
pooleks. CVRA annab kannatanutele muuhulgas õiguse menetlusele ilma ebamõistliku<br />
viivituseta ja sellele toetudes võivad kohtud menetlust kiirendada süüdistatavate õiguste<br />
arvelt. Et kohus otsustab õiguslikke küsimusi ja ei ole nö vaidleja, siis pole süüdistataval<br />
mingit võimalust vaidlustada seda, kui kohus esindab kannatanu huve. Teatavas mõttes<br />
muutub kohus selliselt toimides süüdistatava vastaseks, mitte ei ole neutraalne<br />
õigusemõistja. 149<br />
Asjas Kenna I palus kannatanu Üheksanda Ringkonna Kohtul (edaspidi ringkonnakohus)<br />
kriminaalasja karistuse mõistmise osas California piirkonnakohtusse (edaspidi<br />
piirkonnakohus) tagasi saata, kuna viimane ei olnud järginud CVRA (a)(4), mis sätestab<br />
kannatanul õiguse olla karistuse mõistmisel mõistlikult ära kuulatud. Piirkonnakohtus oli<br />
arutlusel olnud Moshe and Zvi Leichneri süüdistus kelmuses ja rahapesus; mõlemad<br />
148 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2006. a määrus nr 3-1-1-1-06. – RTIII, 26.04.2006, 12, 113.<br />
149 E. C. Blondel (viide 47), lk 264-265.<br />
49
Change language