Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuna kriminaalmenetluse seadustik erasüüdistuse institutsiooni ette ei näe, peaks kannatanu ja<br />
prokurör kui kaks süüdistusfunktsiooni esindajat üksteise huvidega arvestama. Seadus ei pane<br />
prokurörile kohustust arvestada kannatanu huvidega. Prokuröri jaoks on kannatanu pigem<br />
tunnistaja.<br />
<strong>Kannatanu</strong>le antavaid õigusi võib üldiselt jagada teenindus- ja menetlusõigusteks. <strong>Kannatanu</strong><br />
aktiivne kriminaalmenetlusse kaasamine, eriti konkretiseerimata menetlusõiguste näol, viib<br />
tema ja süüdistatava õiguste kollisioonini – põrkuvad kannatanu presumptsioon ja süütuse<br />
presumptsioon. Nimetatud diametraalsete eelduste arvessevõtmine viib poolte õiguste<br />
vahelise nullsummamänguni, mis võrdsust ette ei näe.<br />
<strong>Kannatanu</strong> isik ja tema kaasamine karistuse mõistmise protsessi on problemaatilised.<br />
<strong>Kannatanu</strong> isiku arvestamine viib nii kannatanute kui süüdistatavate omavahelise<br />
ebavõrdsuseni. Küsimus on selles, kas iga kord tuleb kuriteo hukkamõistmisel arvesse võtta<br />
nö standardset kahju või hinnata kahju vastavalt konkreetsele olukorrale. <strong>Kannatanu</strong><br />
seisukoha arvestamist karistuse liigi või määra puhul peetakse ühelt poolt relevantseks, teisalt<br />
irrelevantseks. <strong>Kannatanu</strong> arvamuse irrelevantsus seisneb paljuski süüdistatavate võrdse<br />
kohtlemise tagamises, kuna üks kannatanu võib olla kättemaksuhimuline, teine andestav.<br />
<strong>Kannatanu</strong> õiguste sätestamine seaduses sõltub paljuski nende enda aktiivsusest. Kui näiteks<br />
USA-s ollakse varmad enda õiguste eest seisma, taotledes oma huvide ja õiguste tegelikku<br />
arvestamist ning kaitset, siis Eestis ollakse üsna tagasihoidlikud. Tagasihoidlikkus on<br />
põhjustatud suures osas teadmatusest oma õiguste olemasolus. Samas ei pole vähem tähtis<br />
juristkonna suhtumine kannatanusse. Oluline on vältida sekundaarset viktimiseerimist.<br />
USA-s on kannatanust saamas täieõiguslik menetlusosaline. Seal ei räägita kannatanust kui<br />
kriminaalmenetluse poolest, kuna see ei haaku menetluse võistlevuse põhimõttega. Ka Eestis<br />
tuleks võtta kindel seisukoht, kas kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet arvestades on<br />
kannatanu ainult menetlusosaline või ka kohtumenetluse pool. Mõlemal juhul on oluline<br />
silmas pidada süüdistatava õiguste jätkuvat tagamist ning kaitset. Teiseks tuleb lahendada<br />
kannatanu ja prokuröri suhe: kas ja kes peaks kelle huvidega arvestama.<br />
53
Change language