Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
W. Kaminer ütleb, et kannatanute vabadus ja elu ei ole <strong>kriminaalmenetluses</strong> kaalul. 104 Selle<br />
väitega on ta libedale teele läinud, kuna esiteks on kannatanu süüteo nö olemuslik osa – kui<br />
poleks kannatanut, poleks ka süüdlast; on see kannatanu siis üksikisik või riik – ja teiseks on<br />
tema hüved olnud kaalul minevikus, mis paratamatult seostub tulevikuga ehk päädib<br />
kriminaalmenetlusega, kus otsustatakse süüdistatava süü või süütuse üle. Samas on<br />
W. Kamineril õigus, kui ta väidab, et kannatanutel ei tasuks oodata, et nende „tervenemine“<br />
või muud taoline prevaleeriks süüdistatava õiguse ees vaielda vastu süüdistusele. 105<br />
USA-s põhjendatakse kannatanute õiguste laiendamist muuhulgas tasakaaluvajadusega.<br />
Muutuste pooldajad räägivad, et konstitutsioon annab süüdistatavatele mitmekülgse kaitse ja<br />
rea õigusi ning on ainult õiglane suurendada vastukaaluks kannatanute õigusi. Samas võib<br />
õiguste tasakaalustamine viia nn nullsummamänguni. 106<br />
3. Juhtumiuuring: Olle Kokk ja kannatanu presumptsioon<br />
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-09 107 – Olle<br />
Koki juhtum – demonstreerib kannatanu ja süüdistatava vastasseisu. Harju Maakohus<br />
(edaspidi maakohus) tunnistas Olle Koki üldmenetluses süüdi KarS § 141 lg-s 1 sätestatud teo<br />
toimepanemises. Tallinna Ringkonnakohus (edaspidi ringkonnakohus) jättis maakohtu otsuse<br />
muutmata. Tegu oli nn sõna-sõna vastu situatsiooniga. <strong>Kannatanu</strong> ei pöördunud politseisse<br />
kohe pärast väidetava vägistamise toimumist, vaid hoopis poolteist kuud hiljem. Kuriteost<br />
teatamise ajendiks oli see, et kannatanu olevat teda vägistanud isiku kaubanduskeskuses ära<br />
tundud. Süüdistatav väitis, et oli kuriteosündmuse asetleidmise ajal õhtul üksi kodus.<br />
Olle Koki juhtum on kurioosne mitmest aspektist.<br />
Madalama astmete kohtud olid süüdistatava süüdimõistmisel tuginenud peaasjalikult<br />
kannatanu ütlustele. Seejuures ütles maakohus, et kannatanu ütlused olid järjekindlad.<br />
Järjekindlaks pidas maakohus seda, et kannatanu tundis süüdistatava ära nii<br />
kaubanduskeskuses kui ka kohtuistungil. Kahtlemata saab seda käsitleda järjepidevusena selle<br />
sõna grammatilises tähenduses, kuid Olle Koki juhtumi asjaolusid arvestades ei saa selline<br />
järjepidevus olla põhiliseks argumendiks süüdistatava süüdimõistmisel. Ka Riigikohtu<br />
kriminaalkolleegium tõdes, et ütluste järjekindlus ei välista automaatselt kannatanu<br />
104 Samas.<br />
105 Samas.<br />
106 I. Edwards (viide 55), lk 44.<br />
107 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2009. a otsus nr 3-1-1-21-09.<br />
33