Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KrMS § 14 lg 1 järgi täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise<br />
funktsioone eri menetlussubjektid. Selle paragrahvi määratluse järgi täidab kannatanu<br />
süüdistusfunktsiooni. Kuid Eesti kriminaalmenetlusõigus erasüüdistaja instituuti ei tunne.<br />
Üldmenetlust, so kohtumenetlust maakohtus reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku<br />
10. peatükk. KrMS § 259 lg 2 järgi on eelistungist osavõtt kohustuslik ainult prokurörile ja<br />
kaitsjale; § 259 lg 3 järgi võib vajaduse korral eelistungile kutsuda ka teisi menetlusosalisi.<br />
KrMS § 270 lg 1 ja lg 2 järgi on prokuröri ja kaitsja osavõtt kohtulikust arutamisest<br />
kohustuslik. Seevastu sätestab KrMS § 271, et kui kannatanu jääb kohtuistungile ilmumata,<br />
teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise<br />
jätkamise või edasilükkamise kohta. Kuigi kannatanu on kohtumenetluse pool ja<br />
KrMS § 38 lg 1 p 8 järgi on tal õigus osa võtta kohtulikust arutamisest, ei pea<br />
kriminaalmenetluse seadustik tema tegelikku osalemist kohtulikul arutamisel vajalikuks.<br />
J. Doak käsitleb kannatanu kaasamist võistlevasse kohtumenetlusse selle struktuuri<br />
rikkumisena. Seetõttu on kannatanule kui kohtumenetluse poolele kriminaalmenetluse<br />
seadustikus antud õigused vastuolus J. Doaki seisukohaga. KrMS § 38 lg 1 p 4 järgi on<br />
kannatanul õigus tõendeid esitada. See tähendab, et nii kannatanu kui prokurör võivad<br />
tõendeid eraldi esitada. KrMS § 287 lg 1 ja § 288 lg 1 järgi võib kannatanu kui<br />
kohtumenetluse pool ristküsitlusel tunnistajaid küsitleda. Vastavalt § 293 lg-le 2 võib<br />
kannatanu süüdistatavat küsitleda. Eelnimetatud kannatanu õigused ei sobi kuidagi kokku<br />
võistleva kriminaalmenetlusega. Kui traditsiooniliselt peaks kohtumenetluses vastakuti olema<br />
prokurör ja süüdistatav, siis kriminaalmenetluse seadustik paneb süüdistatava võistlema kahe<br />
süüdistaja vastu, so prokurör ja kannatanu. Huvitav on kriminaalmenetluse seadustiku loogika<br />
selles osas, et kannatanul on õigus tunnistajaid ja süüdistatavat ristküsitleda. Kui kannatanu<br />
kasutab KrMS § 41 lg-s 1 sätestatud õigust ja osaleb <strong>kriminaalmenetluses</strong> esindaja kaudu, on<br />
iseasi. Aga kui juriidiliste teadmisteta kannatanul esindajat ei ole või otsustab ta KrMS § 41<br />
lg-s 1 sätestatut silmas pidades oma esindaja kõrvalt sõna võtta, on ristküsitluse läbiviimise<br />
tõenäosus nullilähedane. Veel enam, oskamatu sekkumisega võib kannatanu tegevus kogu<br />
prokuröri töö ära rikkuda. KrMS § 288 lg 5 järgi sekkub kohus ristküsitlusse, et jätta kõrvale<br />
tunnistajale esitatud küsimus, mis on lubamatu, asjakohatu või riivab tunnistaja väärikust. Kui<br />
kannatanu teostab iseseisvalt ristküsitlust, siis on kohtu sekkumine tõenäolisem kui teiste<br />
kohtumenetluse poolte puhul ja see poleks menetlusökonoomia seisukohalt õige.<br />
25
Change language