Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kokkuvõte<br />
Ajaloolise arengu tulemusena on riigil karistusvõimu monopol. Õigusriigi seadusandlus ei näe<br />
ette kannatanupoolset omakohut, vaid kuritegude menetlemine on tehtud professionaalse<br />
juristkonna ülesandeks. Vaatamata vaidlustele avaliku huvi ja kannatanu huvide üle, on<br />
kannatanu primaarne otsese kahju saaja. <strong>Kannatanu</strong> erilise puutumuse tõttu kuriteoga tuleks<br />
teda kriminaalmenetlusse kaasata. Osalusõigus on aga mitmetahuline ja seega tekib küsimus,<br />
milliseid õigusi kannatanule anda ja mis ulatuses.<br />
Õigusteadlased on kriminaalmenetluse teoorias loonud erinevaid mudeleid. Nendest<br />
radikaalseima järgi pole kannatanul <strong>kriminaalmenetluses</strong> kohta, kuna menetluse fookuses on<br />
süüdistatav. Eelkõige restoratiivse õiguse teooriast kantud mudelite puhul rõhutatakse<br />
kannatanu kaasamise tähtsust. Kuid esimesel kohal pole talle menetlusõiguste andmine, vaid<br />
emotsioonide väljendamise võimaldamine. <strong>Kannatanu</strong> <strong>kriminaalmenetluses</strong> osalemise puhul<br />
peetakse oluliseks seda, et prokurör säilitaks kontrolli oluliste küsimuste ning vastutuse<br />
süüdistuse üle. Täheldatud on kriminaalmenetluse arengut kannatanu rahulolu tagamise<br />
suunas.<br />
<strong>Kannatanu</strong> kriminaalmenetlusse kaasamise ulatuse määramisel on oluline see, millisena<br />
kannatanut nähakse: kas liigemotsionaalse ja kasutuna või leitakse, et tal on<br />
kriminaalmenetlusse oluline panus anda. Sellest tulenevalt on võimalik kannatanule anda nii<br />
autonoomse erasüüdistaja roll kui ka piirduda tunnistaja omaga.<br />
Inkvisitsioonilises <strong>kriminaalmenetluses</strong> on kannatanu osalus tsiviilnõudekeskne. Võistlevas<br />
<strong>kriminaalmenetluses</strong> on peamine küsimus võistlevuse põhimõtte järgimises, kui lisaks kahele<br />
traditsioonilisele poolele – süüdistatavale ja prokurörile – lisandub kolmas.<br />
Kriminaalmenetluse seadustiku järgi on kannatanu menetlusosaline ja kohtumenetluse pool.<br />
Ehkki kriminaalmenetluse seadustik juhindub kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõttest,<br />
annab see kannatanule kui kohtumenetluse poolele süüdistusfunktsiooni täitva<br />
kriminaalmenetluse subjekti õigused. Lisaks sellele, et kannatanul ei ole suure tõenäosusega<br />
aimugi <strong>kriminaalmenetluses</strong> läbiviidavate menetlustoimingute regulatsioonist, paneb<br />
kriminaalmenetluse seadustik süüdistatava võistlema kahe süüdistaja vastu.<br />
52
Change language