Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
I. <strong>Kannatanu</strong> õiguste problemaatikast<br />
<strong>Kannatanu</strong> roll kriminaalmenetlusõiguses on ajaloo vältel suuresti varieerunud. Enne riiki ja<br />
ühiskondlikku kokkulepet valis kannatanu ise kurjategijale kättemaksuks sobiva viisi.<br />
Komplekssemate sotsiaalsete struktuuride nagu suguharu arenemisel kandus kättemaksu<br />
teostamine isikult grupile. Grupil oli arvuline ülekaal ja grupp oli tähtis üksus ellujäämise<br />
seisukohalt. Murrang kollektiivsesse vastutusse tuli vahetuskaubanduse ja raha näol:<br />
talioonipõhimõttele hakkas konkurentsi pakkuma sümboolne rahasumma kurjategija poolt<br />
tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega arvutati füüsiline ja emotsionaalne kahju ümber rahasse.<br />
Keskajal hakkas riik üha enam sekkuma isikute ja kogukondade asjaajamistesse: linnade,<br />
kaubanduse ja õiguskaitseasutuste arenedes tegi riik endast ainukese vahekohtuniku vaidluste<br />
lahendamisel. Modernse riigi arenedes sai algul kannatanu kahju kompenseerivast hüvitisest<br />
riigile tulu toov trahv, mille eesmärk oli kurjategijat karistada. Nii allutati kannatanu huvid<br />
riigi kui ühiskonna suuremate murede eest seisjale. 2<br />
18. sajandi Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide käigus võideldi suuresti selle eest, et<br />
püstitada kindel õiguslik barjäär riigi võimu ja kodaniku, sh kuriteos kahtlustatava vahele.<br />
Järgnev üksikisiku õiguste rõhutamine kallutas kriminaalmenetlusõiguse kaalu süüdistatava<br />
õiguste poole, jättes kannatanu teisejärguliseks. 3<br />
<strong>Kannatanu</strong> rolli <strong>kriminaalmenetluses</strong> kuni praeguse ajani on hästi sõnastanud USA<br />
Üheksanda Ringkonna Kohtu kohtunik Alex Kozinski, kelle arvates on<br />
kriminaalõigussüsteem tükk aega funktsioneerinud eeldusel, et kannatanud peaksid käituma<br />
nagu head viktoriaanlikud lapsed: neid on näha, aga mitte kuulda (seen but not heard). 4<br />
Seda, et kannatanut vähemalt teoreetilisel tasemel kriminaalmenetlusõiguses ignoreeritakse,<br />
näitab see, et enamik kriminaalmenetluse õpikuid ei käsitle kannatanut puudutavat teemat<br />
üldse või piirdub vaid pelga mainimisega, et kannatanu osaleb kohtumenetluses. Kuna suur<br />
osa juriste on just selliste õpikute baasil koolitatud, siis pole ime, et ettepanekut kannatanu<br />
otseseks kaasamiseks kriminaalmenetlusse peetakse ketserlikuks. Samamoodi peetakse<br />
2 Encyclopedia of Crime and Justice. Vol 4. New York: Free Press, 1983, sub victim, p 1611.<br />
3 Samas, lk 1612.<br />
4 W. Patrick Kenna v United States District Court for the Central District of California, 435 F.3d 1011 (9th Cir<br />
2006). Available: http://cases.justia.com/us-court-of-appeals/F3/435/1011/641935/, 22.03.09.<br />
5
Change language