Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sissejuhatus<br />
Kriminaalmenetlusõiguse peamine eesmärk on tuvastada kurjategijaid ja nende üle kohut<br />
mõista. Seejuures on kogu kriminaalmenetluse fookus süüdistataval. Võib öelda, et<br />
kriminaalmenetluse seadustikus on enamiku normide eesmärk vähem või rohkem tagada läbi<br />
õiglase õigusemõistmise see, et süütut inimest süüdi ei mõistetaks. Teine asi on aga see, mil<br />
määral peaks kriminaalmenetlus olema õiglane kannatanu jaoks: kas on õiglane see, kui<br />
kannatanul on sümbolistlik roll või peaks talle ulatuslikke (menetlus)õigusi andma. Käesolev<br />
töö uuribki kannatanu kriminaalmenetlusse kaasamise aspekte.<br />
<strong>Kannatanu</strong>st <strong>kriminaalmenetluses</strong> ajendas uurima see, et kriminaalmenetlus on viimasel ajal<br />
kannatanukesksemaks muutunud 1 ja seda nii Eestis kui USA-s. Eesti puhul peegeldub see<br />
eelkõige ohvriabisüsteemides, USA-s on kannatanute õiguste eest seisjate aktiivne tegevus<br />
viinud spetsiaalse regulatsiooni vastuvõtmiseni.<br />
Esiteks antakse käesolevas töös lühiülevaade kannatanust ajaloolises kontekstis ja<br />
tutvustatakse kannatanule <strong>kriminaalmenetluses</strong> õiguste andmise problemaatikat. Teises<br />
peatükis tutvustatakse tuntumate common law õigusteadlaste kriminaalmenetlusõiguse<br />
teoreetilisi mudeleid: vaadeldakse kriminaalmenetlusõiguse teooria arengut kannatanu<br />
kaasamise seisukohalt.<br />
Edasi liigutakse töö tuuma juurde: käsitletakse kannatanu positsiooni <strong>kriminaalmenetluses</strong>.<br />
Kuigi põhirõhk on kannatanu kaasamisel kriminaalmenetlusse selle võistlevuse kontekstis, on<br />
kõrvalepõikena toodud ka ülevaade kannatanust inkvisitsioonilises menetluses ning<br />
kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud lihtmenetlustes.<br />
<strong>Kannatanu</strong> positsiooni uurimise juures on põhiküsimuseks see, kas kannatanu on<br />
<strong>kriminaalmenetluses</strong> täieõiguslik pool. See viib edasi küsimuse juurde kannatanu ja<br />
süüdistatava õiguste tasakaalust. Selgitatakse nn kannatanu presumptsiooni nähtust ning selle<br />
miinuseid kajastavat Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendit. Kuna kannatanu huvi<br />
<strong>kriminaalmenetluses</strong> osalemiseks piirneb tihti sooviga mõjutada karistuse mõistmist, on välja<br />
toodud ka kannatanu kaasamise plussid ja miinused karistuse mõistmise protsessi. <strong>Kannatanu</strong><br />
positsiooni uuriva peatüki lõpetab ülevaade kannatanu tegevusest Joosep Laiksoo juhtumis.<br />
1 Kriminaalmenetluse kannatanukesksemaks muutumist täheldas ka justiitsminister Rein Lang oma ettekandes<br />
„Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010“ täitmise kohta 2008. aastal. Arvutivõrgus. Kättesaadav:<br />
http://www.just.ee/40457, 14.03.09.<br />
3
Change language