Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kannatanu huve laiemas kontekstis. Infoedastuse puhul peavad otsuselangetajad kannatanult<br />
infot koguma (neil on selleks vajadus) ja arvesse võtma, kannatanul on kohustus infot anda.<br />
Jällegi ei pruugi kannatanult saadud info kriminaalmenetluse lõpptulemust mõjutada. Siia<br />
kuulub näiteks kannatanu seletus kuriteo mõju kohta. Neljandaks osalusvormiks on<br />
emotsioonide väljendamine, mille iseloomulikuks jooneks on vastupidiselt infoedastusele see,<br />
et kannatanul endal on tahe otsuselangetajaga suhelda. Viimastel võib ainukese kohustusena<br />
olla kannatanul emotsioonide väljendamise võimaldamine. Mõistagi pole emotsioonide<br />
väljendamine kannatanule kohustuslik. Samas pole pelgalt informatsiooni saamist võimalik<br />
lugeda osalemiseks, kannatanul ei ole mingit aktiivset rolli. 54<br />
Põhjendusi, miks kannatanut kriminaalmenetlusse kaasata, on palju. Seadusandja<br />
ebaõnnestumine neist arusaamisel või endale teadvustamisel muudab kannatanute kaasamise<br />
regulatsiooni rakendamise problemaatiliseks ja takistab detailse protseduuri väljatöötamist.<br />
Eri põhjuste vahelised vastuolud ja mõjud viivad praktikas erinevate lahendusteni. 55 Eestis<br />
pole kannatanu kriminaalmenetlusse kaasamise problemaatilisus diskussiooni tekitanud.<br />
Samas pole Eestis ka selliseid kannatanute toetajate aktiivseid liikumisi nagu USA-s. Viimase<br />
puhul peab arvestama ka seda, et kannatanud on väga arvukas valijaskond, mistõttu nii<br />
mõnigi poliitik võib nende häältele toetudes kannatanutele soodsaid otsuseid teha.<br />
E. A. O’Hara toob USA kannatanualaste reformide metafooriks nn baptistide ja salakauplejate<br />
näite (baptists and bootleggers), mis seisneb kahe vastandlike huvidega grupi koostöös<br />
seadusandlike reformide läbisurumiseks. Selle teooria järgi usuvad baptistid, et reform on<br />
vajalik moraalsetel kaalutlustel; salakauplejad esindavad aga majanduslikke huve. Kahe grupi<br />
koostöös saavutatakse seda, mida üksi ei suudeta. Salakauplejad vajavad avalikku huvi<br />
püüdvat figuuri, mis teeks nende pakutud reformid populaarsemaks; baptistid vajavad oma<br />
reformide finantseerijat. Kriminaalmenetluses on nn salakauplejateks uurimisasutuste<br />
esindajad, kelle tööd takistavad ja pidurdavad süüdistatava menetlusõiguslikud garantiid.<br />
Siiski ei taotle ametnikud rahalist kasu, vaid neid võib vaadelda grupina, kes üksi mingite<br />
reformide eest seistes kahtlust äratavad. Teatavasti on ju süüdistatavale antud garantiid<br />
kaitseks riigi omavoli eest. Seega ei ole riigi esindajad kohased sümbolid kannatanu õiguste<br />
54 I. Edwards. An Ambiguous Participant: The Crime Victim and Criminal Justice Decision-Making –The British<br />
Journal of Criminology, 2004, Vol 44, No 6, pp 974-977.<br />
55 I. Edwards.Victim Participation in Sentencing: The Problems of Incoherence. – Howard Journal of Criminal<br />
Justice, 2001, Vol 40, No 1, p 45.<br />
19
Change language