Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium

More documents

Recommendations

Info

tunnistasid end süüdi samades tegudes. Üle 60 kannatanu esitas kuriteo mõju seletuse. Moshe Leichnerile karistuse mõistmisel said mitu kannatanut sõna, sh W. Patrick Kenna, kes rääkisid Leichnerite kuriteo tagajärgedest (rikutud elud, pankrotis ärid jms). Moshe Leichnerile mõisteti 240 kuu pikkune vanglakaristus. Kolm kuud hiljem, Zvi Leichnerile karistuse mõistmisel piirkonnakohus kannatanutele sõna ei andnud. Piirkonnakohus tõi põhjenduseks selle, et on Moshe Leichneri istungil antud kannatanute seletused üle vaadanud. Piirkonnakohus leidis, et kannatanutel ei saa olla enam midagi sellist öelda, mis kohut mingistki aspektist mõjutaks. Kolme kuu jooksul toimunud võimalike muudatustega võib ka prokurör kohtu kurssi viia. Zvi Leichnerile mõisteti 135 kuu pikkune vangistus. W. Patrick Kenna palus CVRA (d)(3) alusel ringkonnakohtul piirkonnakohtu otsus tühistada ja see piirkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi saata. W. Patrick Kenna taotles seda, et teda uuel istungil piirkonnakohtus üle kuulataks, nagu nõuab CVRA (a)(4). Ringkonnakohtus oligi vaidluse all õigus olla mõistlikult ära kuulatud. W. Patrick Kenna arvas, et see õigus võimaldab tal Zvi Leichneri istungil vabalt rääkida. Piirkonnakohus arvas aga, et „mõistlik ärakuulamine“ jääb kohtu sisustada, sh võib ta kannatanu ära kuulamata jätta ja tugineda kolm kuud tagasi Moshe Leichneri istungil kuuldule. 150 Ringkonnakohus leidis, et mõlema poole tõlgendused on CVRA mitmetähenduslikkuse tõttu võimalikud. Seejärel võttis ringkonnakohus abiks ajaloolis-teleoloogilise tõlgendusviisi ning tõi muuhulgas ära CVRA ühe sponsori, senaator Jon Kyli seisukoha 151 USA Senatis 2004. aasta aprillis. Leides lõpuks toetuse W. Patrick Kenna seisukohale, märkis ringkonnakohus, et piirates kannatanu osaluse ainult kirjalike ütlustega, samal ajal kui prokurör ja süüdistavad saavad kõnes kohtu poole pöörduda, koheldakse kannatanut kui teisejärgulist menetlusosalist; CVRA selge eesmärk oli teha kannatanust täieõiguslik menetlusosaline. 152 Kolm kuud varasemal kohtuistungil rääkimine ei võta kannatanult õigust pöörduda kohtu poole uuel istungil. 153 Seega eksis piirkonnakohus kannatanu õiguste vastu. CVRA annab vaid piirkonnakohtule õiguse menetlust uuesti algatada. Veel enam, kuna Zvi Leichner ei olnud ringkonnakohtus menetlusosaliseks ja ei saanud oma õigusi kaitsta, oleks tema karistuse tühistamine ning uue 150 CVRA a (4) sätestab: „[...] right to be reasonably heard [...]“. Piirkonnakohtu üks vastuargument W. Patrick Kennale oli ka see, et kui seadusandja oleks tahtnud kannatanule anda võimaluse kohtuistungil otse rääkida, siis oleks ta CVRA a (4) sätestanud „[...] right to speak [...]“. 151 It is important that the “reasonably be heard” language not be an excuse for minimizing the victim's opportunity to be heard. Only if it is not practical for the victim to speak in person or if the victim wishes to be heard by the court in a different fashion should this provision mean anything other than an in-person right to be heard. 152 The CVRA clearly meant to make victims full participants. 153 Moreover, the CVRA gives victims the right to confront every defendant who has wronged them; speaking at a co-defendant's sentencing does not vindicate the right of the victims to look this defendant in the eye and let him know the suffering his misconduct has caused. 50
kohtuistungi määramine rikkunud tema õigust õiglasele õigusemõistmisele. Et ringkonnakohus tuvastas piirkonnakohtupoolse rikkumise, oli W. Patrick Kennal või mõnel teisel Zvi Leichneri kannatanul õigus uuele kohtulikule arutamisele piirkonnakohtus. <strong>Kannatanu</strong> täieõiguslikuks menetluspooleks olemise lükkas Üheksanda Ringkonna Kohus ümber asjas Kenna II, 154 kus ta märkis, et CVRA ei anna kannatanule õigust saada täielikku kokkuvõtet kuriteo ja süüdistatava taustinformatsiooni kohta (presentence report). B. Võrdlev kokkuvõte Eestis pole kannatanud oma õiguste kehtestamiseks niivõrd aktiivsed kui USA-s. Selle tulemusena pole kriminaalmenetluse seadustikus nii detailset kannatanu õiguste regulatsiooni nagu CVRA-s. Ühelt poolt on CVRA detailsus ja sõnastus kannatanule, eeldatavasti juriidiliste teadmisteta isikule, lihtne aru saada. Seega on tagatud CVRA-s sätestatud õiguste tegelik kasutamine. Siiski ei anna CVRA kannatanule kriminaalmenetluse poole staatust, vaid püüab temast teha täieõigusliku menetlusosalise. Seevastu ütleb kriminaalmenetluse seadustik ambitsioonikalt, et kannatanu on kohtumenetluse pool. Käesoleva töö peatükis III C1 selgus, et üks asi on kannatanule kohtumenetluse poole õigusi võistlevas <strong>kriminaalmenetluses</strong> anda, sootuks teine asi on neid õigusi korrektselt realiseerida. CVRA-s sätestatud õigused on pigem teenindusõiguste laadsed. USA-s on põhirõhk kannatanu kaasamisele karistuse mõistmise protsessi, tähtis on tagada kannatanule õigus olla ära kuulatud. Eesti kriminaalkohtupidamise kultuuris ei ole kannatanute emotsionaalsed kõned tavapärane nähtus. Õigupoolest võiks küsida, kui palju on kannatanud Eestis üldse teadlikud oma õigustest, kuna erinevalt CVRA-st ei pane kriminaalmenetluse seadustik kohtutele ega justiitssüsteemi ametnikele, sh prokurörile kohustust tagada kannatanu õigusi. CVRA (a)(8) sätestab kannatanu õiguse õiglasele kohtlemisele ning väärikuse ja privaatsuse austamisele. See võiks olla kannatanu õiguste alguspunkt ka Eestis: summa summarum on oluline, et kurjategija saaks õiglase karistuse ning kannatanu ei tunneks end tõrjutuna ega peaks sekundaarset viktimiseerimist taluma. 154 W. Patrick Kenna v United States District Court for the Central District of California, 453 F.3d 1136 (9th Cir 2006). Available: http://cases.justia.com/us-court-of-appeals/F3/453/1136/484797/, 22.03.09. 51
Page 1 and 2: TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRI
Page 3 and 4: Sissejuhatus Kriminaalmenetlusõigu
Page 5 and 6: I. Kannatanu õiguste problemaatika
Page 7 and 8: Kui üksikisikute vahelises konflik
Page 9 and 10: tagamiseks on tarvis võimalikult e
Page 11 and 12: põhjustada erinevad faktorid kurit
Page 13 and 14: prokuröride, kaitsjate ja kannatan
Page 15 and 16: Süüdistuse esitamiseni viivad tav
Page 17 and 18: 2) erakaebaja (private complainer)
Page 19 and 20: kannatanu huve laiemas kontekstis.
Page 21 and 22: lahendis nr 3-1-1-34-05 61 öelnud,
Page 23 and 24: Kui prokurörile lisada rida kohust
Page 25 and 26: KrMS § 14 lg 1 järgi täidavad s
Page 27 and 28: avaldab hoopis millegi muu kohta ar
Page 29 and 30: kohustusi kuriteoohvrite teenindus
Page 31 and 32: sekkumisele ja mittesekkumisele vas
Page 33 and 34: W. Kaminer ütleb, et kannatanute v
Page 35 and 36: Olle Koki kaitsja viitas kassatsioo
Page 37 and 38: USA Ülemkohtu otsus Payne v Tennes
Page 39 and 40: on nn dominioon, enesemääramisõi
Page 41 and 42: inimese surm, pani Joosep Laiksoo t
Page 43 and 44: Ringkonnakohtu seisukoha järgi on
Page 45 and 46: IV. Crime Victims’ Rights Act (CV
Page 47 and 48: Samuti oleks kannatanute teavitamis
Page 49: saada süüdimõistev lahend krimin
Page 53 and 54: Kuna kriminaalmenetluse seadustik e
Page 55 and 56: Many questions arise when we talk a
Page 57 and 58: Kasutatud kirjandus 1. Adomeit, K.
Page 59 and 60: 32. Victims’ and Defendants’ Ri
Page 61: Kasutatud kohtupraktika Eesti kohtu

Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?