Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
Kannatanu kriminaalmenetluses - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2) erakaebaja (private complainer) – mõnede kuritegude puhul on kurjategija<br />
karistamiseks tarvis kannatanu kaebust, st selleks, et üldse kriminaalmenetlust<br />
alustada. Seega on osad kuriteod, näiteks vägistamine, karistatavad ainul<br />
kannatanupoolsel algatusel. Pärast kuriteost teatamist võib menetlus jätkuda kahel<br />
viisil: prokuratuur menetleb kriminaalasja ex officio ja ei vaja mingeid järgnevaid<br />
kannatanupoolseid nõusolekuid või järgneb erasüüdistusasi. Esimesel juhul ei ole<br />
kannatanul küll õigust oma kaebusest loobuda, kuid kui ta ütluste andmisest keeldub,<br />
ei ole prokurörilgi midagi teha;<br />
3) eraõiguslik pool (private party) – kannatanul on võimalik tsiviilhagi esitada. Kuid<br />
kohtunikud ei vaata <strong>kriminaalmenetluses</strong> tsiviilõiguslikke nõudeid eriti meelsasti läbi;<br />
4) erasüüdistaja – kannatanu esineb kohtus nagu prokurör;<br />
Erin Ann O’Hara ütleb, et eeldatavasti tagab riigi õigusemõistmise monopol kriminaalasjades<br />
ühiskonna stabiilsuse, üldise rahu ja proportsionaalsed karistused süüdistatavatele.<br />
Erasüüdistus ei pruugi piirduda vaid silmaga silma vastu, vaid nõuda kahte silma ühe silma<br />
vastu. 48<br />
Riikliku süüdistaja neutraalsus tuleb kasuks eriti siis, kui mingi tegevus balansseerib<br />
karistusõiguse ja eraõiguse piiril nagu näiteks lepingurikkumise eristamisel vargusest. Samuti<br />
võib lihtne eksimus igapäevaelus mõne arvates kvalifitseeruda tapmisena (mens rea või siis<br />
tahtluse kindlakstegemise küsimus). 49<br />
Erasüüdistus pole puudulik ainult seetõttu, et kannatanu võib liiga kättemaksuhimuline olla,<br />
vaid ka seepärast, et kannatanu on liiga andestav. Samuti nõuab kuriteo tuvastamine palju<br />
ressurssi, mida igal kannatanul ei ole. Kuigi riikliku süüdistuse olemasolu ei välista<br />
kannatanute erinevat kohtlemist, on erinevus vähem märgatav ja võrdsuse tagamine kindlam<br />
õiguskaitsele ligipääsu näol. Erasüüdistuse tagajärjeks on see, et kurjategija jääb karistamata<br />
ja ülejäänud ühiskonnal lasub potentsiaalne risk viktimiseeritud saada. E. A. O’Hara märgib<br />
retooriliselt, et kuritegu on ülekohus riigi vastu. 50<br />
48 E. A. O’Hara (viide 5), lk 236-237.<br />
49 Samas, lk 237.<br />
50 Samas, lk 238-239.<br />
17
Change language