TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...

(Tamm 1983a, 8) pidi kuuluma mõnda varasemasse ehitusjärku. Seda võib järeldada
keldri asupaiga põhjal, olles Niguliste ja Dunkri tänava vahelise idatiiva trepikoja all, ei
liitunud sellega ühtegi teist keldriruumi kogu hoone idaosa ulatuses. Samuti ei asunud
leitud keldri idasein vastu naaberkinnistu müüri nagu Dunkri tänava ääres asuv idapoolne
kelder, jättes sellega teistest ehitistest sõltumatu mulje (Tamm 1983c, N-25453/2).
Samasse etappi kuulus ka keldri kagunurgas paiknenud ukseava ning selle vahel asunud
trepp. Keldriga oli seotud ka müürimassiiv, mis asus trepi lääneküljel ning ulatus ka
keldrist edasi lõuna suunas. Kirjeldatud ehitise lääneküljel asunud paekivide rea ning
selle all paiknenud kultuurkihi põhjal on oletatud, et siin võis olla ka mingisugune
varasem keskaegne ehitis (Tamm 1983a, 8). Miski muu peale põhja-lõuna suunaliste
paekividerea ja mõningatele keskaegsete leidude varasemale ehitusele ei viita ja seepärast
jääb see ainult oletuseks.
Viies ja viimane kelder selle kinnistu uuritud alal leiti kaevandi lõunaosast, Niguliste 14
hoone alusest osast. Ehkki kaevamisaruandes on Niguliste 14 ja Dunkri 17 tänavaäärseid
hooneid liitnud kitsast idapoolset trepikäiguga ehitist peetud Dunkri tänav 17 osaks, siis
1906. aasta joonise järgi see siiski nii olla ei saa. 1906. aasta plaanilt (joonis 12) vaadates
on selge, et kõige lõunapoolsem väljakaevatud kelder pidi asuma Niguliste tänav 14
hoone all, aga mitte Dunkri tänava 17 hoone lõunaosas nagu see aruandes on
lokaliseeritud. Avastatud keldri lääne- ja lõunasein olid osaliselt lõhutud reovete
kollektori rajamisega. Kollektorist kogutud leidude põhjal võib oletada, et see rajati 19.
sajandil (Tamm 1983a, 10). Keldri lääneseinas asus ukseava ning kolmeastmeline trepp.
Keldri põranda peale ladestunud orgaanikarikka kultuurkihi alusel võib oletada, et mingil
ajahetkel sealne hooneosa lammutati ning muudeti õuealaks (Tamm 1983a, 10).
23