TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1825. aasta fassaadijoonisel (joonis 9) asus Dunkri 11 hoone vastu Dunkri 13 maja, olles<br />
otsaviiluga tänava poole nagu seda oli ka kõrval olev elamu. Ajaloolisest allikatest ei<br />
selgu, millal see hoone vastu Dunkri 13 ehitati, kuid pole võimatu, et selline situatsioon,<br />
kus väike maja oli ehiatud tänava äärde, suure maja kõrvale, tekkis juba sealse<br />
kivihoonestuse ehitamise alguses. Kunstnik J. Naha on 1944. aastal joonistanud Dunkri<br />
11 hoone fassaadi ning märkinud selle juurde, et hoone all asunud väravakäik kuulus<br />
Dunkri 13-le (Naha 1944, 35, joonis 16). Seda väravakäiku kasutasid Dunkri 13 hoone<br />
omanikud, et jõuda Dunkri 11 maja taga asunud hoovi ja seda ümbritsevatesse<br />
kõrvalhoonetesse, mis samuti kuulusid Dunkri 13 kinnistule. Olukord, kus Dunkri 11<br />
tagune õueala ja väravakäik kuulusid kõrval asuvale kinnistule, pidi tekkima ajal, kui<br />
need kaks kinnistut olid veel ühendatud. Tõenäoliselt kui 1669. aastal Dunkri 11 ära<br />
müüdi, ei loobunud Dunkri 13 omanik sellega väikemaja taga asuvast hoovialast kuna<br />
kogu Dunkri 13 kinnistu jäi elamu alla.<br />
1982. aasta kaevamistel leiti vaadeldud kinnistult mitu keldriruumi, neist kaks asusid<br />
kõrvuti tänava ääres. Läänepoolne tänavaäärne kelder, asus vastu naaberkinnistu<br />
keldriruume. Nii J. Naha joonise kui ka 1895. aasta kinnisvara plaani (joonis 17) järgi<br />
asus selle keldri kohal väravakäik (Naha 1944, 35; TKVA, n. 7, s. 282, l. 1), mistõttu oli<br />
seal omapärane situatsioon, kus väravakäigu all paiknes keldriruum. See läänepoolne<br />
keldriruum oli võlvitud (Tamm 1983a, 31), mille tõestuseks on keldriruumi lääneseinas<br />
asunud võlvikand (joonis 18). Piklik keldriruum, mis oli suunatud kitsama osaga tänava<br />
äärde, on hiljem vaheseinaga jaotatud kaheks, põhja- ja lõunapoolseks keldriruumiks.<br />
Kirjeldatud vahesein erines oma ehituselt teistest keldri seintest, olles õhem ning laotud<br />
väiksematest paekividest. Seina hilisemale rajamise osutas ka see, et selle rajamiseks oli<br />
läbi murtud keldri läänepoolse seina võlvikannast. Vaheseina idaosas asus trepp, millest<br />
oli säilinud viis astet. See vaheseina lõunaküljele rajatud trepp oli lõhutud läbi võlvi<br />
(Tamm 1983a, 31) ning suunatud väravakäiku. Seega oli läänepoolne keldriruum<br />
varasemalt olnud üheruumiline ning keldrist väljapääs oli teostatud mõnel teisel viisil.<br />
Vaheseina rajamisega muutus eraldi suletud ruumiks keldri põhjapoolne osa,<br />
väravakäigust pääses ainult lõunapoolsesse osasse. Ühtegi ukseava selle põhjapoolse<br />
29
Change language