TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. DUNKRI TÄNAVA KAEVAMISED <strong>JA</strong> DOKUMENTATSIOON<br />
1.1. Dunkri tänava kaevamiste aegne Eesti linnaarheoloogia hetkeseis<br />
Tallinna vanalinna arheoloogiline uurimine sai alguse 1952.–1953. aastal, kui toimusid<br />
kaevamised Toompeal ja Raekoja platsil (Russow et al 2006, 168). Nende uurimistööde<br />
ajenditeks olid poliitilised eesmärgid, aga mitte niivõrd teaduslik huvi, mistõttu<br />
linnaarheoloogia sündi need kaevamised kaasa ei toonud.<br />
Kuni 1970. aastate keskpaigani tegeleti Tallinna vanalinnas peamiselt sõjas purustatud<br />
hoonete inventeerimise ja restaureerimisega, mida viisid läbi restauraatorid,<br />
kunstiajaloolased ja arhitektid, kes pöörasid tähelepanu ehitistele ja mitte seda<br />
ümbritsevale kultuurkihile (Tamm 1984, 10). Vaatamata sellele, andsid kunstiajaloolased<br />
ja arhitektid olulise panuse linnaajaloo uurimisse, kuna juba alates 1950. aastatest oli läbi<br />
Teadusliku Restaureerimise Töökoja võimalus neil ehitisi uurida ideoloogilise surveta<br />
(Randla 2011, 8).<br />
Linnaarheoloogia hoogustus alles 1970. aastate teisel poolel, ehkki metodoloogiliselt sel<br />
perioodil veel ei iseseisvutud. Nimelt kohustas 1977. aastal vastuvõetud uus ajaloo- ja<br />
kultuurimälestiste kaitse seadus enne linna kaitsevööndis teostatavaid ehitustöid ala<br />
arheoloogiliselt läbi uurida (Russow 2012, 22). Uue seaduse tekke perioodi jäid ka<br />
mitmed teised linnaarheoloogiat soodustanud asjaolud. Juba 1960. aastate lõpul hakkas<br />
levima arusaam vanalinna hoonestuse kaitsmise ja säilitamise vajadusest ning<br />
Vabariikliku Restaureerimisvalitsus (VRV) palkas tööle ka arheolooge (Russow et al<br />
2006, 163). Kvalitatiivne hüpe toimus 1978. aastal, kui Vabariiklikust<br />
Restaureerimisvalitsusest eraldus Riiklik Projekteerimise Instituut (KRPI) ja lisaks<br />
kunstiajaloolastele hakkasid välitöödel osalema ka arheoloogid (Tamm 1984, 10). Tänu<br />
sellele olid tekkinud arheoloogidele uued töökohad, mida hakkasid täitma värsked<br />
ülikooli lõpetajad. Nii tekkis uus põlvkond arheolooge nagu näiteks Jaan Tamm, Toivo<br />
Aus, Kalle Lange, kes spetsialiseerusid just ehitiste ja ajaloolise aja uurimisele (Russow<br />
2012, 22).<br />
9
Change language