TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
punutise esialgseks kõrguseks peetud 2 meetrit ning tõenäoliselt oli seda kasutatud<br />
loomade hoidmiseks (Tamm 1983a, 29). Arheoloogide vaatluse põhjal asusid<br />
punutisseina alumised palgid samal joonel, kus kivihoone läänesein. Kuna punutisseina ja<br />
idapool asuva hoone vaheline ala on fragmentaarselt dokumenteeritud ning tundub, et<br />
välja ei ole kaevatud hoone läänepoolne sein, siis jääb lahtiseks punutisseina ja kivimüüri<br />
omavaheline seos. Kaevamisaruandes on öeldud, et punutisseina aluspalgid jäid hoone<br />
sisemisele alale ehk müür on rajatud punutise peale (Tamm 1983a, 29). Taoline<br />
situatsioon ei kajastu kaevandi üldplaanil ega ka profiilijoonisel.<br />
Profiilijoonise (Tamm 1983b, 138) järgi asus eelpool vaadeldud punutisseina all<br />
paesillutise tasand ja selle all veel üks põhja-lõuna suunaline tarind. See tarind peaks<br />
pärinema Dunkri 13 kinnistu asustuse varaseimast perioodist, kuna selle alumine osa<br />
ulatus loodusliku pinnasesse (Tamm 1983a, 30). Taoliseid piirdeid on leitud mitmetest<br />
keskaegsetest linnadest, nagu näiteks Narvast (Kriiska, Lõhmus 2006, 19-20) ja<br />
Lübeckist. Lübeckis on piirdeaiad on rajatud linna sünni algusaegadel, kujutades endast<br />
kinnistu piire, kusjuures kinnistu piirid on säilinud samasugustena tänapäevani (Gläser<br />
2001, 303). Ka Dunkri 13 kinnistu tarandi paiknemise järgi saab väita, et kinnistu<br />
läänepiir on alates linnalise asustuse algusest olnud ligikaudu samal joonel.<br />
3.8. Nahkesemed<br />
Kinnisturaamatust selgub, et Dunkri 13 valdajateks olid olnud peamiselt kingsepad.<br />
Dunkri 13 kinnistu asus piirkonnas, kus traditsiooniliselt on elanud just Tallinna<br />
kingsepad (Kaplinski 1995, 215). Selle eriala meistrid tegutsesid küll rae poolt välja<br />
renditud kindlatel tööpindadel (Kaplinski 1995, 211), kuid tõenäoliselt oli see maja<br />
kohandatud kingseppade tegevuseks, kes sellel kinnistul ka teatavaid töid teostasid või<br />
kaupa hoiustasid.<br />
1982. aastal avatud kaevandi alalt leiti hulgaliselt nahkesemeid. Selle tingis niiske ja<br />
stabiilne pinnas, mis lõi head säilimistingimused orgaanilisele materjalile. Leiunimekirja<br />
või esemete leiuplaani säilinud ei ole ja seetõttu ei saa ka leitud esemeid täpsemalt<br />
57
Change language