TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2.2.7. Dunkri tn 5<br />
Joonis 6. Dunkri tn 5 kinnistu hoonestus (Tamm 1983b, 1).<br />
Dunkri 5 (kinnistu nr 302) sai iseseisvaks kinnistuks 1695. aastal, kui see eraldati<br />
idapoolsest suurest kinnistust nr 300. Kinnisturaamatu põhjal võib järeldada, et siis asus<br />
sellel alal ka juba maja (Tiik 1975–1976, 43). Kinnistu nr 300 kohta käivates<br />
sissekannetes on korduvalt nimetatud Dunkri 3 suure maja kõrval asuvat aidahoonet, mis<br />
jäi hilisemale Dunkri 5 kinnistu alale. Esmakordselt nimetatakse seda kiviaita 1529.<br />
aastal, kuid teadmata on selle rajamisaeg (Tiik 1956–1966, 40). Dunkri 5 ning juba varem<br />
Dunkri 3-st eraldatud Dunkri 7 elamud on 1825. aastaks saanud ühise katuse alla, kuid<br />
kinnistuliselt vaadeldakse neid kuni sõjapurustusteni eraldiseisvatena.<br />
Hävimiseni eksisteerinud hoone kohta annavad teadmisi säilinud ehitustoimik ja kunstnik<br />
J. Naha ülesjoonistused. J. Naha (1944, 36) leidis hoone inventeerimisel sissepääsu<br />
trepikoja vasakust seinast reljeefkivi, millele oli peale märgitud omaniku nimi Werner<br />
Dudinck ning aastaarv 1542. On teada, et Werner Dudinck juunior (Leo Tiigi järgi ka<br />
Düding või Dudingk) sai 1534. aastal Dunkri 3 kinnistu omanikuks, ajal kui Dunkri 5 oli<br />
veel selle kinnistu osa. Selle tehingu alusel sai Dudinck endale elamu, kiviaida ja väikese<br />
elamu, mis jagunevad vastavalt hilisemateks Dunkri 3-, 5- ja 7-ks (Tiik 1956–1966, 40).<br />
Pole teada, millisele hoonele see omanikumärk kuulus, kuid trepikojas paiknemise tõttu<br />
36
Change language