TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ühe müüriotsa järgi, mida on kujutatud kaevandi üldplaanil, saab öelda, et keldriruum oli<br />
ligikaudu sama pikk kui selle lääneküljel asunud vaheseinaga kelder, kuid laiuses siiski<br />
kitsam.<br />
Idapoolset keldriruumi oli mitmel korral ümber ehitatud ning selle algseid piire oli raske<br />
jälgida. Keldri läänepoolne sein, mis oli ühine läänepool asunud keldriga, ei olnud<br />
ehitatud otse, vaid paiknes välisseintega võrreldes rohkem kagu-loode suuna poole viltu<br />
(joonis 18). Paistab, et see kahe keldri vaheline sein on hiljem ümber ehitatud, sest<br />
tänavapoolses osas oli näha veel sirget ja palju paksemat müüri. Selle viltuselt suunduva<br />
seinaosa ning tänavapoolse seina vahel oli sirge vuuk, mis tõestab nende kahe seinaosa<br />
eriaegsust, millest tänavapoolne paksem müür oli selgelt kaarja seinaosa rajamiseks<br />
lõhutud. Kuna kitsas seinaosa sai alguse läänepoolse keldri vaheseinast, siis võib neid<br />
kahte seina pidada samaaegseteks ning keldri välisseinte suhtes sekundaarseteks.<br />
Ümberehitusi on läbi viidud ka eelpool kirjeldatud keldri idapoolses osas. Joonisel on<br />
näha kahte erinevat müüri. Neist läänepoolne müür on lühike, ehituselt paksem ja<br />
paikneb rohkem kagu-loode suunas võrreldes idapoolse müüriga. Idapoolne sein on aga<br />
õhem ja korrapärasem, selle seina jätkumist on näha ka teisel pool soojustrasse. Idapoolse<br />
seina keskosas asus poolkaarjas trepp, mis suundus hoone esimesele korrusele.<br />
Tõenäoliselt sama treppi nägi ka J. Naha, kes oma märkmetes kirjeldas, et trepikojast<br />
pääses keerdtrepi kaudu keldrisse (Naha 1944, 35). Keldri juures oli aruande järgi tehtud<br />
mitmeid ümberehitusi. Keldrisse oli rajatud erinevaid kanalisatsioonikaeve ja reovee<br />
kanaleid, milleks oli keldri seintesse lõhutud avad (Tamm 1983a, 31). J. Naha (1944, 35)<br />
on märkinud, et kelder oli võlvitud, kuid pole kindel, kas ta selle all mõtles keerdtrepiga<br />
ruumi või läänepoolset keldrit, mille võlvikandu võis näha väljakaevatud seinas.<br />
J. Naha joonistuselt on näha, et Dunkri 9 tänavaäärne ukseava asus pooleldi Dunkri 11<br />
fassaadis (joonis 16). Ka 1895. aasta Dunkri 11 kinnisvara plaanile (joonis 17) on<br />
märgitud, et Dunkri 9-sse pääses läbi vaadeldava naaberkinnistu (TKVA, n. 7, s. 282, l.<br />
1). Seega kasutasid Dunkri 9 elanikud trepikoda, milles asus ka keldrisse viiv keerdtrepp<br />
kõrval asuvasse hoonesse pääsemiseks. Tõenäoliselt oli see trepikoda kahe kinnistu<br />
31
Change language