TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kuid juba kolme aasta pärast need kaks kinnistut liideti uuesti. Järjekordne eraldamine,<br />
mis jäi ka lõplikuks, toimus 1669. aastal (Tiik 1975–1976, 53).<br />
1825. aasta fassaadijoonisel on näha, et Dunkri tänav 13 elamu oli säilitanud oma<br />
keskaegsed vormid, mille tõendiks oli muuhulgas hoone kõrge otsaviil. Seega võib öelda,<br />
et juba keskajal asus sellel omaette kinnistul tänavaäärne maja. Selle hoone on üles<br />
joonistanud ka kunstnik J. Naha (joonis 16), kes tõstis kolmekordse keskaegse hoone<br />
fassaadidetailidena esile tüüpilist kivipiitadega pööninguluuki. Luugi all, kahel pool,<br />
asusid samuti kivipiitadega väiksemad avad, millest läänepoolne oli hiljem kinni<br />
müüritud. J. Naha (1944, 35) joonistuse järgi oli hoonel teemantkvaadritega<br />
renessanssportaal ja sepistatud müüriankrud.<br />
3.2. Käsitööliste või kaupmeeste elamu<br />
Kinnisturaamatu põhjal on võimalik vaadelda kinnistu omanike ametilisi kuuluvusi.<br />
Pärast seeki oli esimeseks teadaolevaks eraomanikuks Oleff Droste, kingseppade tsunfti<br />
oldermann. 1505. aastal sai Dunkri tänav 13 järgmiseks omanikuks Hans Ritzenberg<br />
(nimetatud ka Hans Russenberch), kes oli kullasseppade meister (Tiik 1975–1976, 52).<br />
1534. aastal said maja enesele kingsepa pojad, kelle ameteid ei ole nimetatud, kuid pole<br />
võimatu, et nad jätkasid oma isa elukutset. Keskajal maja omanike ametitest rohkem<br />
teada ei ole, järgmisena nimetatakse kinnisturaamatus omaniku ametit 1648. aastal, kui<br />
kingseppade oldermann Daniel Lange saab Dunkri 13 ja sellega liidetud Dunkri 11<br />
omanikuks. Ka 18. sajandi alguses sai selle elumaja omanikuks kingseppade oldermann<br />
(Tiik 1975–1976, 54).<br />
Juba keskajal iseseisva kinnistu omanikeks olid seega kinnisturaamatu põhjal 15.<br />
sajandist kuni 18. sajandi keskpaigani käsitöölised. Ühtegi kaupmeest Dunkri 13 omanike<br />
seas ei ole nimetatud. Dunkri tänav jäi Kullassepa ja Rataskaevu tänavate vahele, kus<br />
kummaski ei olnud domineerivaks kaupmeeste elamud. Kullassepa tänaval elasid<br />
jõukamad käsitöölised ning Rataskaevu omanike hulgas oli ehitusmeistreid, literaate ning<br />
teisi kaupmeestest tagasihoidlikuma jõukusega erialade esindajaid (Üprus 1976, 112).<br />
41