TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1982. aasta kaevamiste aruande autor on vaadeldava hoone ehitust pidanud 1537. aastast<br />
hilisemaks, seostades seda perekond Giselmaniga, kelle kätte läks kinnistu pikemaks<br />
ajaks (Tamm 1983a, 28). Jääb aga selgusetuks, miks on välistatud hoone ehitus Jaani<br />
seegi ajal või enne seda. Kuna arvatavasti ei vajanud Jaani seek sarnaselt käsitöölistele<br />
hoone kõrval asunud suuri aidapindasid, siis on tõenäolisem, et hoone ehitus toimus enne<br />
seegi kätte minekut.<br />
Kinnisturaamatu järgi selgub, et Dunkri 13 omanikeks on olnud sajandeid kingsepad.<br />
Kingsepa erialaga kodanikud ei omanud Dunkri 13 kinnistut järjepidevalt, sest teateid on<br />
ka ühest kullassepast ja ühest klaassepast (1670. aastal), kuid siiski läks see kuni Rootsi<br />
aja lõpuni korduvalt kingseppade kätte. Tallinna vanalinnas elasid kingsepad piirkonnas<br />
Kinga tänavast Niguliste ja Rataskaevu tänavani (Kaplinski 1995, 215). Selle piirkonna<br />
sisse jääb ka Dunkri tänava kinnistu. Küllike Kaplinski on nimetanud keskajast<br />
teadaolevaid kingsepaelamuid: Kinga tänav 3/Voorimehe tänav 4; Kinga tänav<br />
1/Voorimehe tänav 2, kus raad kohustas 15. sajandi alguses varasema puumaja<br />
kivihoonega asendama ning poe avama; Kinga tänav 5; Pikk tänav 14/Mündi tänav 4;<br />
Saiakäik 5; Vene tänav 1/Raekoja tänav 7 kinnistutel (Kaplinski 1995, 215). Ajalooliste<br />
allikate põhjal võib sellesse nimekirja lisada ka Dunkri tänav 13 kinnistu. Dunkri tänavat<br />
ümbrust saab kingsepatööga seostada juba alates 15. sajandi esimesest poolest. Nimelt on<br />
kirjalikest allikatest teada, et 1439. aastal, kui tänav ei kandnud veel Dunkri nime, on<br />
seda tänavat kirjeldatud kui „väike tänav kingapoodide juures, kui minna Sternsodiks<br />
nimetatud kaevule (kleine strate bi den schoboden, alse men geit na deme<br />
sternsode)“(Kivi 1972, 124). Seega poodide vahetus läheduse asuv Dunkri tänav oli<br />
kingseppadele sobivaks elupaigaks.<br />
On teada, et kingsepameistrid tegutsesid rae poolt välja renditud Kinga tänava nurgal ja<br />
Raekoja platsil asuvates kingapoodides, kus asus ka nende töötuba (Kaplinski 1995, 211,<br />
213). Vältimaks sagenenud juhtumeid, kus kingsepp vahetas tellija makstud naha<br />
kvaliteedilt halvema vastu, sunniti meistreid ise kingapoes müüma (Kaplinski 1995, 213).<br />
Seeläbi ei saanud kingsepp tegutseda oma kodus, vaid pidi töötama ette nähtud tööpinnal.<br />
Dunkri 13 elamu ei asunud kaugel Raekoja platsist ja sealsetest kingapoodidest.<br />
43