TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pidi see olema sekundaarses kasutuses. Võimalik, et Dudinck tegi kiviaida juures<br />
suuremaid ümberehitusi ja muutis selle elumajaks või rajas aida asemele uue hoone,<br />
millele ka reljeefkivi paigaldati. Kinnistu eraldamise järel teostati seal taaskord ehitustöid<br />
ja reljeefkivi paigutati ümber.<br />
1927. aasta fassaadi ümberehituse projektis (joonis 21) on kujutatud sõjani eksisteerinud<br />
hoone põhiplaani, mille seest leiti ka W. Dudincki reljeefkivi. Dunkri tänav 5 hoone oli<br />
väike, ruudukujulise põhiplaaniga maja, mille all asus hoonega samamõõtmeline<br />
keldriruum. Keldriruumi keskosas oli tänavale suunduv trepikäik ning keldri tänavaäärse<br />
seina lääneotsas paiknes aknaava. Selle joonise järgi asusid trepi mõlemal küljel ka<br />
müürijupid, mis jaotasid keldri tinglikult kolmeks osaks. Kaevamistega avatud keldri<br />
kirjeldus langes paljuski kokku 1927. aasta joonisega. Aruande järgi ei olnud seal<br />
paikneva soojustrassi tõttu võimalik avada kogu keldrit ning täielik ülevaade jäi saamata<br />
(Tamm 1983a, 58). Seepärast pole ka võimatu, et lünkliku kaevamistulemuste<br />
korvamiseks toetuti keldriruumi kirjeldamisel juba varasemalt teadaolevale kirjalikule<br />
materjalile.<br />
Keldri (joonis 22) alale paigaldatud kanalisatsiooni tõttu avati korraga, vaid üks osa<br />
keldrist. Esmalt kaevati tranšee keldri idaossa ja alles siis kui see osa täideti taas<br />
pinnasega, avati keldri lääneosa (Tamm 1983a, 58). Kaevandi üldplaanil oli märgitud<br />
vaid keldri läänepoolne osa, idaosa jäi selle järgi juba pinnase alla. Keldri lääneosa jäi<br />
aga soojustrassi alla (Tamm 1983a, 58), mistõttu dokumenteeriti vaid keldri keskosa.<br />
Eelpool nimetatud trepi ja aknaava vahel asus 1,6 meetri pikkune paemüür, mis poolitas<br />
keldriruumi vaid umbes kolmandikus. See müürijupp omas põhjaseinaga püstvuuki,<br />
osutades keldrist hilisemale rajamisele. Trepikäigust ida pool oli samuti müürilõik, mis<br />
tekitas keldri kirdenurka kitsa akendeta ruumi. Selle ruumi seintel nähti kannakivi, mille<br />
põhjal võis järeldada, et ruumiosa oli võlvitud. Ülejäänud keldri osas märke võlvidest ei<br />
leitud (Tamm 1983a, 59).<br />
37
Change language