TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...

Magistritöö peamiseks küsimuseks kujunes, mil määral on võimalik ise kaevamistel
osalemata arheoloogiliste päästekaevamiste dokumentatsiooni põhjal teha uusi järeldusi.
Viimastel aastatel on mitmed linnaarheoloogiaga tegelevad uurijad tõstatanud
päästekaevamiste dokumenteerimise probleeme (Russow 2008; 2012) ning pakkunud
nende lahendamiseks ka metoodilisi võimalusi (Kadakas 2006b; 2010). Kuna
päästekaevamistelt saadud materjal võib olla ainus võimalus mingi piirkonna uurimiseks,
omab väliuuringute dokumentatsioon suurt kaalu ning väärib kahtlemata põhjalikumat
süvenemist. Oma magistritöös uurin kaevamisaruandes sisalduvaid objekte ning läbi
nende tõlgendamise analüüsin ka dokumentatsioonis esitatud järeldusi.
Töö eesmärk – tõlgendada mõnda seni uurimata kaevamisaruannet – osutus aga oodatust
keerulisemaks. Linnaarheoloogia üheks omapäraks on kiireloomulisus ning sageli ollakse
sunnitud seadma tööde kulg vastavusse tellijate nõuetele. Selle tulemusel kannatab aga
dokumentatsioon, sest tiheda elutegevusega ala on väga suure infohulgaga. Tänapäevaks
on linnaarheoloogias välja arendatud rida meetodeid, et oleks võimalikult kiirelt ja
objektiivselt võimalik dokumenteerida suur hulk materjali, kuid 1980. aastate alguses
Eesti linnaarheoloogias neid meetodeid veel ei praktiseeritud. Dunkri kaevamiste
dokumentatsioon oli küll korrektselt vormistatud, sisaldades nii tekstiosa, joonised,
fotomaterjali, kõrgusmärkidega üldplaani, kuid põhjalikumal uurimisel tekkisid mitmed
raskused. Välitööde kulg sõltus samal ajal alustatud ehitustöödest ning see takistas ka
kogu kaevandiala ühesuguse põhjalikkusega läbi uurimast. Aruande lugemisel selgus, et
mitmetest objektidest oli välitöödega avatud vaid osa, mistõttu on nende põhjal järeldusi
teha keeruline. Suurimaks takistuseks on aga leiunimekirja puudumine. Tallinna
Linnamuuseumis hoitavate leidude konteksti on leiunimekirja kadumise tõttu võimatu
selgeks teha, sest kuskil mujal dokumentatsioonis leidukohad ei kajastu. Teadmata
leidude konteksti, polnud võimalik kasutada leide majapidamiste ning kinnistutel asuvate
ehitiste funktsiooni analüüsil.
Töös on lähtutud II maailmasõja eelsetest tänavanimedest ning majanumbritest. Läbi
linna ajaloo on see tänav kandnud aga erinevaid nimesid. Linna algusajal puudus tänaval
nimi hoopiski – 1378. aastal on seda tänavat nimetatud kui „tee, mis viib turult püha
5