TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mitte otse vastu hoone idaseina, vaid platvormi läänepoolses osas. Suurim erinevus J.<br />
Naha poolt nähtuga seisnes selles, et see trepp langes põhja suunas, suundudes mitte<br />
lõunapoolsetesse keldriruumidesse, vaid põhjapoolsesse keldriruumi (nr 2). See keldrite<br />
põrandatest ligikaudu 1 meeteri võrra kõrgem platvorm (joonis 26) asetses vastu hoone<br />
idaseina, kuid oli püstvuugi järgi selgelt eristuv Dunkri 11-ga ühisest hoone väliseinast<br />
(joonis 27). Arvatavasti oli müürimassiiv esimeselt korruselt tulnud trepi mademeks,<br />
millelt sai edasi liikuda erinevatesse keldriruumidesse. Ilmselt J. Naha kujutatud idaseina<br />
äärne ülesse viiv trepp ei olnud sama trepp, mis leiti kaevamistega. See põhjasuunas<br />
ülesse suunduv trepp võis saada alguse platvormi pealselt, kuid oli kaevamiste ajaks juba<br />
täielikult hävinud. Seega on J. Naha jätnud oma joonisele märkimata aga põhjapoolsesse<br />
ruumi viiva trepi, kuid kaevamistega avatud trepisõlmele osutab vaadeldaval joonisel<br />
piklikust ruumist (nr 4) trepikäiku viiv ukseava.<br />
See trepp viis ruumi, mida J. Naha joonise järgi võib samastada idaseina ääres asunud<br />
ruumiga (nr 2). J. Naha joonis ei pea paika osas, kus ta kujutab hoone tänavaäärseid<br />
kolme ruumi ja hoovipoolseid usteavadeta ruume umbse vaheseinaga eraldatuks.<br />
Kaevamistel leitud müürijäänustest paistab siiski, et läbi tänavaäärse keldriukse oli<br />
võimalik pääseda nii hoovipoolsetesse keldriruumidesse kui ka nende kaudu hoone<br />
esimesele korrusele.<br />
Trepiplatvormist põhja pool paiknenud kitsas ruum (nr 2) oli kaevamiste ajaks säilinud<br />
niivõrd madalalt, et J. Naha kujutatud võlvitud lae kohta kinnitust leida polnud võimalik.<br />
Ruumi ukseava asus lõunaseina lääneosas (joonis 27). Ukseava mõlemal pool olid seinas<br />
säilinud kivist uksepiidad. Ruumi lõunaosas olid säilinud ka puitpõranda fragment. J.<br />
Naha järgi asus võlvitud ruumist põhja pool veel üks ruum (nr 1), millest pääses trepi<br />
kaudu tänavale, kuid kaevamistega nende kahe ruumi vahelist seina ei leitud ning<br />
seepärast jäi mulje kui ühest piklikust hoone idapoolsest ruumist. J. Naha joonise järgi<br />
pidi see vahesein jääma ligilähedaselt kohta, kus kaevandi üldplaanil jooksis läbi<br />
soojustrass. Võimalik, et nende kahe ruumi vaheline sein jäi keskelt läbi jooksnud trassi<br />
alla ja seepärast polnud seda kaevamistega enam võimalik vaadelda.<br />
49
Change language