TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Dunkri 7 (kinnistu nr 303) eraldati suurest kinnistust Dunkri tänav 3-st (kinnistu nr 300)<br />
1616. aastal. Eraldamise ajal oli sellel kinnistul juba hoonestus olemas, sest<br />
kinnisturaamatus nimetatakse seda „suure maja õuevärava peal asuv väikemajaks“ (Tiik<br />
1975–1976, 45). Suurkinnistu nr 300 kõrval asuvat väikemaja nimetatakse<br />
kinnisturaamatus esmakordselt 1472. aastal ja korduvalt kuni kinnistu eraldamiseni (Tiik<br />
1956–1966, 39). Seega kirjalike allikate põhjal asus keskajal selleski kohas tänavaäärsel<br />
joonel väikemaja nagu võis näha ka Dunkri 17 ja 15 puhul.<br />
Dunkri 7 väikemaja idaküljel, varasemalt kokkukuulunud kinnistu servas, paiknes<br />
õuevärav ja selle idaküljel omakorda Dunkri tn 3 kiviait, mille territoorium 1695. aastal<br />
eraldati suure kinnistu lääneosast, kandes hilisemalt nime Dunkri tänav 5 ehk kinnistu nr<br />
302 (Tiik 1975–1976, 43). 1825. aasta tänavafassaadil on need kaks kinnistut liidetud<br />
ühise katuse alla (joonis 9). 1944. aastast pärineva foto põhjal võib aga neid kahte hoonet<br />
fassaadis selgelt eristada (joonis 19).<br />
Kahjuks puudub arheoloogiline dokumentatsioon Dunkri 7 kinnistul paiknenud ehitiste<br />
kohta peaaegu täielikult. Kaevandi üldplaanile on märgitud vaid katkendlik müürijoon,<br />
mis võib kujutada keldri idaseina piiri. Ainsaks infokilluks sealse hoonestuse kohta jääb<br />
lõik aruandest. Aruandes esitatud kirjeldust on aga väga raske joonis- ja fotomaterjaliga<br />
kokku viia. Sellest selgub, et sealne ehitus oli tugevasti hävinenud (Tamm 1983a, 56),<br />
mis seletab ka niivõrd vähese dokumenteerituse. Hoone laiuseks mõõdeti umbes 11<br />
meetrit, mille tänavaäärsest osast kaevati välja üks keldriruum. Kelder asus kinnistu<br />
lääneservas ning oli ida-lääne suunalise vaheseinaga muudetud kaheruumiliseks. Keldri<br />
idaseinast leitud katla põhjal järeldati, et seda ruumi võidi kasutada pesuköögina. Seda<br />
kinnitas ka läbi seina jooksev kanal, mis juhtis vett väravakäigus paiknenud settekaevu<br />
(Tamm 1983a, 56). Seina ning seda läbiva kanali järgi võiks arvata, et teataval määral oli<br />
hoonestus siiski säilinud, kuid täpsemat teavet sellest ei anna fotomaterjal ega joonised.<br />
35
Change language