TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
T-tähe kujulised, mida Valli Konsap (1971, 53) on nimetanud ka ammukujulisteks.<br />
Sellise vormiga müüriankruid on Tallinnas kasutatud 16. sajandist kuni 17. sajandi<br />
alguseni (Konsap 1971, 52). T-kujulisi müüriankrud olid üheks lihtsamaks vormiks, mida<br />
renessansiaegsed sepad arendasid üha rikkalikemaks (Konsap 1971, 54). J. Naha<br />
fassaadijoonise järgi on Dunkri 13 ankrukiilu tiivad sepistatud spiraalselt sissepoole,<br />
selliseid hakati Tallinna majadele lisama 17. sajandi teisel veerandil (Konsap 1971, 54).<br />
Teiseks, samuti renessanss-perioodi detailiks oli hoone fassaadile lisatud portaal, mis<br />
arvestades maja keskaegseid vorme, esindas nagu müüriankrudki hoone juures teostatud<br />
ümberehitusi. Suure tõenäosusega lisati majale samaaegselt nii müüriankrud kui ka uus<br />
portaal. Dunkri 13-ga sarnastest portaalidest Tallinna vanalinnas saab nimetada Vene<br />
tänav 12 hoonet, sarnasusi leiab ka (küll palju tagasihoidlikumal viisil) Mustpeade maja<br />
portaaliga. Mustpeade maja portaal ehitati 1597. aastal, tuues Tallinnasse uue stiili<br />
(Maiste 1995, 64), kuid kodanikemajadeni jõudis see alles mõningase viivitusega. Vene<br />
12 maja juures tehti põhjalikke ümberehitusi 17. sajandil, mil hoonele lisati voluutankrud<br />
(Konsap 1971, 56) ja tõenäoliselt sai Vene tänava maja koos müüriankrutega endale ka<br />
uue portaali.<br />
Müüriankrute kuju ning Tallinna majadele renessanssportaalide rajamisaja põhjal võiks<br />
Dunkri 13 juures teostatud ümberehitusi dateerida 17. sajandi esimesse poolde. Seega on<br />
tõenäoline, et 16. sajandi keskpaigas, perekond Giselman’ide ajal, tõenäoliselt ei<br />
toimunud olulisi ümberehitusi nagu seda on oletatud kaevamisaruandes (Tamm 1983a,<br />
28), vaid need leidsid aset järgmisel sajandil. 1568. aastal sai Dunkri 13 ja ka Dunkri 11<br />
kinnistute omanikuks Marcus Henrichsen ning järgmisest omanikust on kinnisturaamatus<br />
juttu alles 1648. aastal, kui Claus Martensi lesk müüs elamu koos kiviaidaga Daniel<br />
Langele (Tiik 1975–1976, 53). Seega ei toimunud 80 aasta jooksul kinnisturaamatu järgi<br />
ühtegi müümist. Jääb lahtiseks, kas kinnisturaamatu ajaliselt pika lünga põhjuseks on<br />
Henrichseni ja tema järeltulijate pikaajaline Dunkri 13 kinnistu omamine või on<br />
vahepealsed allikad läinud kaduma, kuid tõenäoliselt sellel ajal hoonet ümber ehitatigi.<br />
46
Change language