TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
seostada Dunkri 13 kinnistuga, kuid kogu 2700 m² suuruse ala kohta saab üldisi järeldusi<br />
teha dokumentatsioonile lisatud nahkesemete konserveerimisaruande põhjal (Valk-Falk<br />
1983). Sellest selgub, et hulgaliste nahkesemete seas olid ülekaalus just jalatsite detailid<br />
(Valk-Falk 1983, 3). Kogupikkuses säilinud taldade alusel tehtud statistika järgi leiti<br />
kaevamistel 22 meeste, 4 naiste ja 3 laste jalatsit (Valk-Falk 1983, 5). Kokku saadi<br />
kaevandi alalt 101 erinevat jalatsikatket (Sarv 2004, 337). Konserveerimisaruandes on<br />
aga ära märgitud, et kuna kaevandi alal puudusid naha tootmisjäägid, siis Dunkri tänava<br />
kaevandi alal ei ole jalatseid valmistatud (Valk-Falk 1983, 8). Siiski ei saa naha<br />
tootmisjääke kaevandi alal välistada, kuna pole võimatu, et konserveerimisele toodi ainult<br />
valmistoodangu fragmendid ning jääke üles ei korjatud.<br />
Kahjuks aruandest ei selgu, kas nende jalatsite kontsentratsioon oli mingis kaevandi osas<br />
suurem või leiti jalatseid hajusalt üle kogu kaevandi. Leiunimekirja puudumise tõttu ei<br />
ole võimalik leitud jalatseid seostada kindla kinnistuga. Juhul kui mingi osa neist<br />
jalatsitest asus Dunkri 13 alal, võiks järeldada, et kaupa hoiustati sellel kinnistul, kuid<br />
tootmisjääkide puudumine osutab igal juhul toomisele kusagil mujal, kingsepa töö- ja<br />
müügipinnal. Kuid sama tõenäoline on, et kõik need jalatsid võisid olla isiklikuks<br />
kasutuseks ja nende rohkearvulisus on põhjendatud kaevandi suuruse ja heade<br />
säilimistingimustega. Välja kaevatud jalatsitest vanimad kuulusid Endel Valk-Falgi<br />
(1983, 3) järgi 14. sajandisse ehk aega kui kinnisturaamatus Dunkri tänava vaadeldava<br />
osa kohta sissekanded puudusid ja sellega ei ole teada ka varasematest kingseppadest.<br />
Dunkri kaevamiste nahaleide on põgusalt uurinud ka arheoloog Krista Sarv (2004), nende<br />
nahaleidude kadumise tõttu konserveerimise käigus (Sarv 2004, 337) ning leiukonteksti<br />
puudumise tõttu pole aga täpsemat dateerimist võimalik enam teostada.<br />
Konserveerimisaruande põhjal on K. Sarv siiski järeldanud, et kaevamistega leitud<br />
paelkingad, nöörkingad ja nöörsaapad kuuluvad teadaolevalt Tallinna vanimate<br />
kingatüüpide hulka (Sarv 2004, 338).<br />
58
Change language