TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
seostada Dunkri 13 kinnistuga, kuid kogu 2700 m² suuruse ala kohta saab üldisi järeldusi<br />
teha dokumentatsioonile lisatud nahkesemete konserveerimisaruande põhjal (Valk-Falk<br />
1983). Sellest selgub, et hulgaliste nahkesemete seas olid ülekaalus just jalatsite detailid<br />
(Valk-Falk 1983, 3). Kogupikkuses säilinud taldade alusel tehtud statistika järgi leiti<br />
kaevamistel 22 meeste, 4 naiste ja 3 laste jalatsit (Valk-Falk 1983, 5). Kokku saadi<br />
kaevandi alalt 101 erinevat jalatsikatket (Sarv 2004, 337). Konserveerimisaruandes on<br />
aga ära märgitud, et kuna kaevandi alal puudusid naha tootmisjäägid, siis Dunkri tänava<br />
kaevandi alal ei ole jalatseid valmistatud (Valk-Falk 1983, 8). Siiski ei saa naha<br />
tootmisjääke kaevandi alal välistada, kuna pole võimatu, et konserveerimisele toodi ainult<br />
valmistoodangu fragmendid ning jääke üles ei korjatud.<br />
Kahjuks aruandest ei selgu, kas nende jalatsite kontsentratsioon oli mingis kaevandi osas<br />
suurem või leiti jalatseid hajusalt üle kogu kaevandi. Leiunimekirja puudumise tõttu ei<br />
ole võimalik leitud jalatseid seostada kindla kinnistuga. Juhul kui mingi osa neist<br />
jalatsitest asus Dunkri 13 alal, võiks järeldada, et kaupa hoiustati sellel kinnistul, kuid<br />
tootmisjääkide puudumine osutab igal juhul toomisele kusagil mujal, kingsepa töö- ja<br />
müügipinnal. Kuid sama tõenäoline on, et kõik need jalatsid võisid olla isiklikuks<br />
kasutuseks ja nende rohkearvulisus on põhjendatud kaevandi suuruse ja heade<br />
säilimistingimustega. Välja kaevatud jalatsitest vanimad kuulusid Endel Valk-Falgi<br />
(1983, 3) järgi 14. sajandisse ehk aega kui kinnisturaamatus Dunkri tänava vaadeldava<br />
osa kohta sissekanded puudusid ja sellega ei ole teada ka varasematest kingseppadest.<br />
Dunkri kaevamiste nahaleide on põgusalt uurinud ka arheoloog Krista Sarv (2004), nende<br />
nahaleidude kadumise tõttu konserveerimise käigus (Sarv 2004, 337) ning leiukonteksti<br />
puudumise tõttu pole aga täpsemat dateerimist võimalik enam teostada.<br />
Konserveerimisaruande põhjal on K. Sarv siiski järeldanud, et kaevamistega leitud<br />
paelkingad, nöörkingad ja nöörsaapad kuuluvad teadaolevalt Tallinna vanimate<br />
kingatüüpide hulka (Sarv 2004, 338).<br />
58