25.01.2015 Views

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

märkmete põhjal, kes leidis Dunkri 15 keldriosast konsoolkivi, võiks selle keldri<br />

rajamisaja paigutada aga palju varasemasse aega (Naha 1944, 35).<br />

1861. aastast on pärit Dunkri tn 15 kinnistu läänepoolse hoone joonis (TLA, f. R-242, n.<br />

1, s. 132, l. 35, joonis 14). Sellel on kujutatud kahekordne peaaegu ruudukujulise<br />

põhiplaaniga maja, millel on võlvitud keldrid. Hoone ristlõikejoonisel on näha, et<br />

keldriruumid asuvad hoone tänavaäärses osas, kuid puuduvad õuepoolses küljes. Joonise<br />

järgi on tänava ääres kaks kõrvutiasetsevat samamahulist võlvitud keldrit.<br />

Fassaadijoonise põhjal (Üprus 1965, tahvel VII) 1825. aastal seda hoonet veel ehitatud ei<br />

ole.<br />

Ehkki kelder lammutati suures osas garaažide rajamise käigus, oli see kohati siiski<br />

säilinud kuni 1,5 m kõrguselt. Kaevamistega leitud kelder oli neljavõlvikuline, omades<br />

tahumata kividest piilarit. Keldri kolmes nurgas olid säilinud ka võlvikannad (Tamm<br />

1983a, 15). Juba 1925. aastal ehitati Dunkri 15 hoone ümber autoremonditöökojaks ja<br />

autogaraažideks, mis pärast pommitamist (seinad olid säilinud piisavas ulatuses) taastati<br />

(TLA, f. 149, n. 2, s. 246). Ühe kaevamisfoto järgi, võttes aluseks seinte vahelised<br />

püstvuugid, saab järeldada, et töökoja ümbereituseks rajati keldrisse, idaseina siseküljele<br />

uus müür. Müüri keskosast läbis keldrit ka üks ida-lääne suunaline müür, jaotades<br />

varasema keldriruumi kaheks (Tamm 1983c, N-25464/1). Keldri põhjaseina idaosas võis<br />

näha ka trepijäänust, mis oli suunatud Dunkri tänavale. Sealne ukseava oli kinni müüritud<br />

(Tamm 1983a, 16).<br />

Kaevamisi läbiviinud arheoloogid pidasid ehitusdetailide põhjal seda uusaegsete<br />

vormidega keldriks, mille rajamine võis aga toimuda juba varem (Tamm 1983a, 15–16).<br />

Võttes aluseks J. Naha üleskirjutised, võiks järeldada, et kelder ka varem sellel alal<br />

paiknes, kuid 19. sajandil omandas uusaegse ilme. J. Naha (1944, 35) oletas leitud<br />

konsoolkivi alusel, et varasemalt võis keldris olla puitlagi, mis aga hiljem ümber ehitati ja<br />

võlvlaega asendati. J. Naha nimetab küll konsooli, kuid tema märgetes puudub joonis. Nii<br />

ei ole võimalik konsoolikivi asukoha põhjal saada siiski kinnitust sellele väitele.<br />

Võimalik, et kinnistu lääneküljel tehti põhjalikumaid ümberehitusi, sealhulgas endiste<br />

26

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!