TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
TARTU ÃLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Dunkri tänava keldriruumide uurimisel võis näha, et enamuses tänavaäärsetest majadest<br />
olid ruudule läheneva põhiplaaniga. See oli nii Dunkri 5, 7, 15 ja 17 kinnistul asunud<br />
hoone keldrite puhul. Hoonete peaaegu ruudukujuline põhiplaan võimaldas kvartali<br />
sisemusse jätta ka hooviala, sest Niguliste tänava äärsed keskaegsed majad võtsid enda<br />
alla suurema osa kvartalisisesest territooriumist. Eranditeks olid vaid Dunkri 13, kui<br />
omaette kinnistu ning selle kõrval, tänava ääres asunud väikemaja – Dunkri 11. Vaid<br />
need kaks olid kitsad ja pikema küljega kvartali sisemusse ulatuvad hooned.<br />
Kõigil vaadeldud hoonetel olid keldreid, väljaarvatud vaid Dunkri 9 väravakäigu pealne<br />
hoone. Hoonete väikeste mõõtmete tõttu oli hoonete all enamasti ainult üks suur<br />
keldriruum nagu seda võis täheldada Dunkri 5 ja 7 puhul. Ruumi liigendamiseks ehitati<br />
vaheseinu, mis olid keldriseintest hilisemad. Dunkri 17 ja 15 hoonete all oli kaks<br />
tänavaäärset keldrit. Keldrite poolest kõige omapärasem oli Dunkri 11 hoone, kus kaks<br />
keldrit asusid hoone väravakäigu all.<br />
Dunkri 13 hoonel oli kuni hävimiseni keskaegne ilme, mistõttu sellele on pühendatud ka<br />
teistest rohkem tähelepanu. Tegemist oli ligikaudu 6,5 meetrit laiuse ning 19 meetri<br />
pikkuse hoonega, mille otsaviil oli suunatud tänava poole. Esmakordselt mainitakse<br />
Dunkri tänav 13 kinnisturaamatus 1479. aastal, kui varasemalt Jaani seegile kuulunud<br />
kinnistu läks eraomaniku kätte. Kinnisturaamatust selgub, et Dunkri 13 hoone omanikeks<br />
on alates 15. sajandi lõpust kuni 18. sajandi alguseni olnud kingsepad. Seega on seda<br />
kinnistut omanud sajandeid käsitöölised. Samas arheoloogiline leiumaterjal kohapealsele<br />
kingsepatööle ei osutanud.<br />
Kirjalikes allikates ei ole Dunkri 13 omanike seas nimetatud ühtegi kaupmeest.<br />
Kaevamistel leitud hoone oli aga oma ülesehituse poolest klassikaline kaupmeheelamu.<br />
Hoone omas keldrikorrusel diele-dornse jaotust, mida tõestavad J. Naha kujutatud<br />
kalorifeer kui ka kaevamistel leitud kütmisruum. Esimene kinnisturaamatusse kirja<br />
pandud eraomanik sai selle kinnistu seegilt juba koos elamuga. Seega asus kinnistul<br />
elamu juba seegile kuulumise ajal. Arvestades, et laialdasem kivihoonete ehitus algas<br />
Tallinnas 15. sajandi alguses siis pole võimatu, et Dunkri 13 hoone ehitati vastavalt<br />
64
Change language