saxlis yoveldRiuri saqmeebisagan. iqi<strong>da</strong>n gamomdinare,rom, rogorc wesi, ga<strong>da</strong>wyvetilebebs iReben <strong>mamakacebi</strong>,maT SeswevT Zala, rom es molodini realobad aqcion.SeuZlia Tu ara genderuli rolis socializaciisTeorias Tavisi wvlili Seitanos <strong>da</strong>saqmebisas arsebuliuTanasworobis axsnaSi? zogierTi sociologisa <strong>da</strong> ekonomistisazriT, socializacia qalebs (<strong>mamakacebi</strong>sagangansxvavebiT) ZiriTa<strong>da</strong>d saxlTan <strong>da</strong> ojaxTan akavSirebs.Sedegad <strong>qalebi</strong> iseT samuSaos irCeven, romlis ojaxurvaldebulebebTan SeTavseba iolia. imave <strong>da</strong>skvnamde mivyavarTim ideas, rom ojaxi moiTxovs qalis im SesaZleblobebis<strong>da</strong>kninebas, romlebic aucilebelia <strong>da</strong>saqmebis<strong>da</strong> <strong>da</strong>winaurebis dros mamakacisaTvis konkurenciisgasawevad, xolo mamakacTa tradiciuli socializaciaxels uwyobs maT moZebnon rac SeiZleba didi finansurimogebis momtani samuSaoebi. <strong>qalebi</strong> saxlis saqmeebsa <strong>da</strong>bavSvebis aRzr<strong>da</strong>ze arian pasuxismgebelni, <strong>mamakacebi</strong> ki,rogorc wesi, Tavi<strong>da</strong>n icileben am movaleobebs <strong>da</strong> samu-Sao adgilebze mamakacTa privilegirebuli mdgomareobaamiTac aixsneba. aqtualuria Tu ara socializaciis estradiciuli xedva dResac? kolejis pirvelkursel studenTaSoris Catarebulma kvlevam aCvena, rom gogonebisa<strong>da</strong> biWebis 73%-saTvis yvelaze mTavari amocanaa ojaxisSeqmna <strong>da</strong> SenarCuneba; mamakacTa mxolod mcire nawilma<strong>da</strong>asaxela umTavres miznad `finansuri warmatebis miRweva~(American Council on Education and UCLA Higher EducationResearch Institute 2001).sxva kvlevis Sedegebmac eWvis qveS <strong>da</strong>ayena mosazreba,rom sqesobrivi uTanasworoba sqesTa mier ojaxsa Tu samsaxurzeorientaciasTanaa uSualo kavSirSi. mniSvnelovaniais faqti, rom <strong>qalebi</strong> iseTive Tav<strong>da</strong>debiT muSaoben,rogorc <strong>mamakacebi</strong> (Aven, Parker, and McEvoy 1993; Marsden,Kalleberg, and Cook 1993). ufro metic, sqesze metadsamuSaosadmi Tav<strong>da</strong>debas Tavad saqmianobis tipi gansazRvravs(Bielby and Bielby 2002; Marsden et al. 1993). gar<strong>da</strong>amisa, samuSao pirobebi, ga<strong>da</strong>wyvetilebis <strong>da</strong>moukideblad105
miRebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>winaurebis SesaZleblobebi garkveulwiladuwyobs xels rogorc qalTa, ise mamakacTa saqmisadmiTav<strong>da</strong>debasa <strong>da</strong> erTgulebas (Cassirer and Reskin 2000).Tanabari avtonomiuri uflebebis an SesaZleblobebispirobebSi samuSaos Sesasruleblad qalebs ufro didiZalisxmeva sWirdebaT, vidre mamakacebs (Bielby and Bielby1988). arsebul monacemebze <strong>da</strong>yrdnobiT Catarebuli kvlevebisSedegad aRmoCn<strong>da</strong>, rom qalTa ojaxuri valdebulebebimaT mier Sesrulebul samuSaoze araviTar zegavlenasar axdens (Bileby et al. 1995; Marsden et al. 1993).Tumca, ra Tqma un<strong>da</strong>, sqesobrivi diferencirebis ojaxurvaldebulebebTan <strong>da</strong>kavSireba xels uwyobs SromiT saqmianobaSimamakacTa gacilebiT intensiur CarTvas, racgulisxmobs kviraSi meti samuSao saaTiTa <strong>da</strong> weliwadSimeti samuSao kviriT <strong>da</strong>tvirTvas. es ki, Tavis mxriv, ganapirobebsmaT finansur upiratesobas.gavrcelebuli Sexedulebis mixedviT, bavSvobaSiganvlili socializaciis procesi a<strong>da</strong>mianis Sexedulebebssamu<strong>da</strong>mod ayalibebs. magram, rodesac gvsurs avxsnaTra iwvevs qalisa <strong>da</strong> mamakacis sxva<strong>da</strong>sxva tipis samuSaoebSiga<strong>da</strong>nawilebas, maTi gansxvavebuli sixSiriT <strong>da</strong>winaurebasa<strong>da</strong> maTTvis gansxvavebuli anazRaurebis gacemas,bavSvobisdroindeli socializacia, rogorc wesi, veraferSigvexmareba. a<strong>da</strong>mianebi socialur zegavlenas aramxolod bavSvobaSi, aramed mTeli cxovrebis manZilze ganicdian.is, rac adre bavSvobisdroindel socializaciasukavSirdebo<strong>da</strong>, saboloo jamSi socialuri kontrolisSedegi aRmoCn<strong>da</strong>. es ukanaskneli ki gulisxmobs im <strong>da</strong>debiTan uaryofiT sapasuxo reaqcias, romelic a<strong>da</strong>mianebisqmedebebs mosdevs Sedegad. rodesac cols samsaxurierTkviarian seminarze uSvebs, qmars saSualeba eZlevaSvilebTan Cveulebrivze meti dro gaataros. Tumca,rodesac igi Tavis megobrebs ludis <strong>da</strong>levaze eubnebauars <strong>da</strong> amas imiT xsnis, rom igi martoa <strong>da</strong> bavSvebs un<strong>da</strong>miaqcios yuradReba, igi, rogorc wesi, <strong>da</strong>cinvis obieqtixdeba. momdevno wels, rodesac coli seminarze wasvlas106
- Page 1 and 2:
socialur mecnierebaTa seriaqalebi d
- Page 3 and 4:
nelobaa iseTi saqmianoba, romelic s
- Page 5 and 6:
erTveboda Sromis am axal saxeobaSi,
- Page 7 and 8:
is mainc am sistemis uTanasworobis
- Page 9 and 10:
pologma geil rabinma (1975:178) Tqv
- Page 11 and 12:
maxasiaTeblebis (rogorebicaa rasa,
- Page 13 and 14:
sxvavebebs, anu genderirebaSi arian
- Page 15 and 16:
(Kovalevski and Bennett 1989). momd
- Page 17 and 18:
odesac warmoeba moiTxovs, qalebi da
- Page 19 and 20:
amasTanave es Sedis mamakacTa inter
- Page 21 and 22:
alebiT, amgvar gaufasurebas SeuZlia
- Page 24 and 25:
nobisa da gaTxovebisken, kompania a
- Page 26 and 27:
akrZaluli an Ria. garda amisa gende
- Page 28 and 29:
da mSromelebi samsaxurSi genderul d
- Page 30 and 31:
individebi. samuSao adgilTa mixedvi
- Page 32 and 33:
II Tavigenderizebuli Sroma drosa da
- Page 34 and 35:
indusitrializaciamde Sinamosamsaxur
- Page 36 and 37:
xelosnebi. industrializaciamdeli wa
- Page 38 and 39:
anazRaurebaze momuSave muSebi, adam
- Page 40 and 41:
qalebisa da bavSvebis daqiravebas i
- Page 42 and 43:
da codvebisgan ganaridebdnen (Lerne
- Page 44 and 45: Rirseulad Seinaxos ojaxi, isev jent
- Page 46 and 47: sqesis niSniT Sromis gadanawileba R
- Page 48 and 49: sazriss, rom saSinao saqmianoba qal
- Page 50 and 51: am rasobriv da eTnikur jgufebs Sori
- Page 52 and 53: uxilavi da socialurad gaufasurebuli
- Page 54 and 55: ze dabalia muslimanur sazogadoebebS
- Page 56 and 57: faravs verc profkavSirebi da verc S
- Page 58 and 59: gamosaxuleba 2.2. qalTa ekonomikuri
- Page 60 and 61: mravalerovani korporaciebi (MNC) uk
- Page 62 and 63: dasasrul unda iTqvas, rom globaluri
- Page 64 and 65: 6. gaerTianebuli erebis mosaxleobis
- Page 66 and 67: • sqesobrivi segregacia - pirveli
- Page 68 and 69: 21-e saukunis dasawyisSi a.S.S.-Si
- Page 70 and 71: `mwvane revoluciam~ (maRalproduqtiu
- Page 72 and 73: daerwmunebinaT imaSi, rom ori sqesi
- Page 74 and 75: • mamakacebi, rogorc ojaxis `namd
- Page 76 and 77: niSnavs, rom isini Cveuli da avtoma
- Page 78 and 79: ideologiis safuZvelze Camoyalibebul
- Page 80 and 81: kaciis miRebaSi uSlidnen xels. maga
- Page 82 and 83: Tavad rZali ki sayvedurs gamoucxade
- Page 84 and 85: York Times-s sqesobriv diskriminaci
- Page 86 and 87: samuSao pirobas an rogorc garkveuli
- Page 88 and 89: sobrivi diskriminaciis gamarTleba (
- Page 90 and 91: Semosavlebi sakuTar ganaTlebaSi, pr
- Page 92 and 93: gens. saSualod, qalebs gacilebiT na
- Page 96 and 97: kvlav daapirebs, qmari ukve ukmayof